Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest võib lugeda:
Reedel Õpetajate Lehes: erikoolide hirmuaurast, riigieksamitest, lapsed Eestis - vanemad välismaal
7. mai 2015, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erikoolide hirmuaura peaks nüüd hajuma
Kui seni ähvardati kõurikuid Tapale või Kaagverre saatmisega, siis 1. maist kannavad erikoolid ühist nime Maarjamaa hariduskolleegium. Uue nimega kaasneb ka uus lähenemine tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele. Nõukoguliku ühe mõõdupuuga karistamise asemel püütakse sekkumis- ja rehabilitatsiooniprogrammide abil igat hinge õigele teele tagasi aidata.
Kuidas avada seifi?
«Oleme nii riiklikult kui ka koolides üha enam teadvustanud, et vaja on muuta õpetuse sisu, arendada loovust, tuupimise asemel loogilist mõtlemist ja seostamisoskust. Ning muidugi tekitada ja hoida huvi,» kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa.
Kaka ja kevad
«Minu juhitavasse kooli palume riigieksameid enam mitte saata,» kirjutab Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur. «Minusugune keskealine mees peaks kooli juhtides mõtlema sisulisele arengule, mitte kevaditi kemmergu vahet kablutama. Kui abiturient teeb eksamil vahepeal isiklikke asju, siis meie üldise kultuuritausta järgi ei pea me teda valelikkuses või milles iganes kahtlustama.»
Kardinal või huligaan?
«Kes ikkagi vastutab langetatud otsuste eest, kui formaalse vastutuse kandjad erakonna juhtorganites on kellegi käpikud? Ja kui nukujuht osutub saamatuks, kuidas saab teda välja vahetada, kui tal formaalne positsioon puudub?» küsib Kaarel Tarand.
Õpipädevus enne ja pärast infotöötlust
«Õpipädevus on õppekavas kirjeldatud üldpädevustest üks laiemaid, omades olulisi kokkupuutepunkte kõigi muude pädevustega,» kirjutavad Tallinna ülikooli teadurid Kati Aus ja Anna-Liisa Jõgi.
Lapsed Eestis, vanemad välismaal
Eelmise aasta lõpus valmis Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuses uuring, mille fookuses olid pered, kus mõlemad vanemad (üksikvanema puhul ainus vanem) töötavad välismaal ja lapsed on Eestis. Selline peremudel on muutunud ja tõenäoliselt muutub ka tulevikus üha olulisemaks seoses Euroopa Liidu eesmärgiga tagada tööjõu vaba liikumine ja piiride avardumisega üldisemalt.
Filosoofia – loova mõtlemise alustala?
14.–18. maini toimub Tartus 23. rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad, kus astub võistlustulle umbes sada õpilast ligi 50 riigist. Filosoofia pole meie koolides enam kohustuslik õppeaine, seda õpetatakse enamasti valikainena. Kas koolides, mis on filosoofiast puutumata, jätame õpilastele edasi andmata midagi eluks väga olulist, küsib Egle Merbach.
Saja Aakri metsast ja putukahotellist
Tallinna Lehola lasteaias on tähtsal kohal loodusmängud ja õuesõpe. Kaks rühma osaleb praegu koos nelja partnerlasteaiaga Lätist, Leedust, Norrast ja Islandilt Nordplusi programmi projektis «Õuesõpe Karupoeg Puhhiga Saja Aakri metsas». Põnevat projekti tutvustavad idee autor Mairi Enok, õppealajuhataja Kerttu Olesja Kroon ja rühmaõpetaja Anne Haljasmäe. Õpetajate jaoks on projekti peamine eesmärk kolleegidelt õppida ja kogemusi vahetada.
Lasteaiaõpetaja roll lapse arengus
«Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on esimesed kuus eluaastat, mistõttu on väga oluline, et lasteaias töötaksid erialase ettevalmistusega inimesed, kes oskavad arvestada lapse arengu seaduspärasustega. Muidu võib kergesti juhtuda, et alusmüür jääb ladumata,» arutleb TLÜ Rakvere kolledži õppejõud Lehte Tuuling. Ühtlasi rõhutab ta, kui oluline on lapse arengus mäng ning et lasteaed ei tohiks mingil juhul jäljendada kooli.
E-õppevara tuleviku alternatiivid?
Stanfordi külalisteadur ja TTÜ dotsent Innar Liiv kirjutab sellest, kuhu võiks tulevikus areneda e-õppematerjalid ning millised on need teadussaavutused, mis on juba praegu piisavalt küpsed, et neid õppematerjalide juures kasutada.
Uus aabits kutsub õppima lusti ja rõõmuga
5. mail piiluti Viru keskuse Rahva Raamatus värske Lotte aabitsa kaante vahele. Aabitsa autorid on Lotte tegelaskuju loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits ning Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja ja Eesti lugemisühingu esinaine Heli Prii.
Mõhk, Tölpa ja Nukitsamees on vinged tegijad
Eesti teatri- ja muusikamuuseum korraldab jaanuarist maini teatrikunstiringi 9–12-aastastele lastele. Poole aasta jooksul tutvutakse kostüümikunstniku, butafoori, grimmikunstniku ja teiste teatriametitega ning külastatakse Tallinna teatreid. Lõpuks valmib lastel kõige õpitu põhjal «Nukitsamehe» lavastus.
See oli vist saatus
«Ma ei tahtnud üldse näidendis kaasa lüüa ning ainuke viis mind nõusse saada oli see, et mul lubati kanda karumaski. Teistel olid ilusad värvilised kostüümid ja grimm, mina olin hallides dressides ja suure karupeaga. Mul polnud ka sõnalist osa, aga mingil põhjusel hakkas mulle näitlemine meeldima,» meenutab Hanna-Liina Võsa oma esimest esinemist Viimsi kooliteatris.
Kui kool kohtub teatriga
Kui palju saab õpetaja töös üle võtta teatritehnilisi tarkusi, räägib NUKU muuseumi juht Maria Usk, kes on juhendanud ka koolis näiteringi ning andnud draamaõpetust. Näiteks võib selguda, et õpetaja istub klassis täiesti vales kohas.