Poolteist aastat tagasi pidas vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi Tallinna Ülikoolis loengu «See häbenemisväärne kultuurpärand ehk Eestlaste hügieeniajaloost». Muu hulgas tuli jutuks, muidugi kirjalikele allikatele toetudes, et vabariigi algusaastatel kemmerguid ei olnud või neid ei kasutatud, inimesed ei pesnud eriti ei käsi ega muid kehaosi, hammastest rääkimata.
Juhtkiri: paar kehva ja üks hea uudis
6. mai 2015, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees tegi loengust kokkuvõtte, kuid ei osanud arvata, millise Pandora laeka ta sellega avanud oli. Kokkuvõtte pealkirjaks sai «Puhaste eestlaste räpasevõitu minevik», ja sellist pahaste kirjade ja telefonikõnede tulva nagu siis polnud leht pikka aega näinud. See ei olnud niimoodi, ütlesid helistajad, me oleme alati puhtusest väga lugu pidanud.
Faktid, isegi ajaloolised faktid on kangekaelsed asjad ja nendega võidelda on läinud korda vaid totalitaarsetel režiimidel, ja sedagi ajutiselt. Toona ütles Heiki Pärdi loole ja pahameeletormile järgnenud intervjuus, et tegelikult oli sama olukord ka läänes, ainult natukene varem, ja meil ei ole põhjust silmi maha lüüa, et oleme nii elanud.
Ajalugu ajalooks, mis olnud, see olnud. Tänases lehes räägib Tervise Arengu Instituudi teadur Mare Tekkel uuringust, millega püüti saada selgust praeguse aja inimeste tervisekäitumises. Ka sellest tuli välja fakte, mis kogenud uurijaid jahmatasid. Samasugust uuringut on tehtud varemgi, kuid esimest korda toodi tulemustes eraldi välja hammaste pesemise harjumus. Varem peeti seda liiga elementaarseks, et eraldi sellele keskenduda. Nüüd seda aga tehti, ja selgus, et 14 protsenti Eesti meestest hambaid sama hästi kui ei pesegi, eriti suuri probleeme on sellega just vanemaealistel meestel.
Palju parem ei ole olukord ka kondoomide kasutamisega, mis on samuti oluline osa tervisekäitumisest. Selgub, et pea pooled vastanuist ei kasuta juhusuhtes olles kondoomi, lisaks on väga palju neid, kes seda teevad harva. Ja ka siin on just vanemate inimeste hulgas neid, kes enda ja partneri tervisesse hoolivamalt suhtuda võiks.
See on koht, kus moraalilugemise asemel tahaks veel kord Heiki Pärdi öeldut meelde tuletada. «Kui selgub, et kõik ei ole nii, nagu me ette tahame kujutada, siis ongi šokk,» ütles ta. «Mõnikord on täitsa kasulik seda kogeda. Võib-olla saab mõni asi selgeks või mõeldakse nende peale teisiti kui enne.»
Kuid midagi positiivset on tervisekäitumise uuringu tulemustes siiski ka. Esimest korda vähenes igapäevaste suitsetajate arv. See on ju ometigi hea uudis.