Juhtkiri: rohkem hoolt ja armastust

«Mis on lapsel vaja? / Vaja kodumaja. / Kui on ema-isa, kuivab ruttu pisar. / Lahket sõna tahab, siis ta pole paha.» Nii kõlab Heljo Männi luuletus. Mida see ütleb? Väga lihtsat asja. Iga laps vajab ennekõike tähelepanu, hoolt ja armastust. Hoolitsevat kodu, lähedasi, peret. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnastab keskse küsimuse tänases Postimehes õigesti: probleem pole mitte asenduskodude administreerimises, vaid selles, et meil asenduskodude järgi on endiselt sedavõrd suur vajadus. Päriselt ära ei kao taolised asutused muidugi mitte kunagi.

Meie poliitikate prioriteet peaks olema seatud nii, et võimalikult vähe tekiks vajadust jätta lapse eest hoolitsemine sotsiaalhoolekandele. Kuid kui nii kord juba läheb, tuleks leida lapse seisukohalt võimalikult hea variant. Riik võib küll teha ja teebki jõupingutusi, et asenduskodud oleksid võimalikult lapsesõbralikud (ka «lastekodu» muutumine «asenduskoduks» on samm selles suunas), kuid pigem tuleks jõuda juurte juurde, probleeme ennetada ning soodustada perekonnas kasvamist.

Kuitahes hästi korraldatud asenduskodu ei ole kõigest hoolimata lapsele kodu. Seal võivad olla ja enamasti ongi toredad inimesed, kuid nad ei asenda vanemaid. Paljuski mõjutavad olukorda ühiskonna hoiakud ja väärtushinnangud. Pätt vangi, hätta sattunud laps lastekodusse – selline lihtsustatud suhtumine on paraku endiselt paljudele omane. Kui tahta probleeme lahendada, tuleb minna juurte juurde ja kujundada hoiakuid.

Pole raske tähele panna, et häälekas perekonna kaitsele suunatud retoorika töötab tihtipeale hoopis sotsiaalse sidususe vastu. Üksikemad ja –isad, lapsendajad, koos lapsi kasvatavatest samasoolistest kõnelemata on need, kellele toetuse ja tähelepanu asemel saab tihti osaks negatiivne suhtumine. Hoolimata sellest, et lastel on, kes neist hoolivad, kes neid armastavad, kellele nad loota võivad. See, kui riik toetab tugiteenustega lapsendajaid, perekonnas hooldajaid ja eestkostjaid, on õige lahendus ning ühiskonnal peaks olema piisavalt empaatiat, et seda laste seisukohast mõista.

Põhiseadus paneb vanematele õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Tegelikkus on tihtipeale selle kalk eiramine. Kohutusi oma laste ees ei täideta, vaid ollakse veel nahaalsemad. Eile Tallinnas emadepäevale pühendatud konverentsil tõi aasta ema, kohtunik Helve Särgava välja šokeeriva tõsiasja – lastele elatisabist kõrvale hoidvad mehed võtavad ise vastu riigi toetusi.

Mitmes aspektis kriitikat saanud praeguse valitsusliidu koalitsioonileppes on kirjas meetmed laste elatisabi maksmistest kõrvalehoidjatelt raha kättesaamiseks. Loodetavasti viiakse need kavad efektiivselt ellu.