Toots: «Küll on kirjud sildid! Aga miks nad nii kõrgele on pandud?»
Kiir: «Siis ei saa neid kätte, kes siin...»
Toots: «Kes?»
Kiir: «No paljugi, kes siin käivad. Siin on mõned õige kallid pudelid. Näe, see seal, see [loeb] «Lati Pats» – see maksab kaks rubla! Jaah!»
Riigikogu kantselei tellis uue veebilehe, mis maksab 98 000 eurot – väidetavalt koos kõigi eel- ja järeltöödega. Ei saa ju tõesti täielikult välistada, et kunagi tulevikus hakkame selle summa eest nägema imeasju, ent praegu väljapandu on piinlik. Riigikogu kantselei direktori sõnul vastab kõik hankemenetluse tingimustele ja nõuetele. Võib-olla tõesti, aga seda menetlusele vastavat lehte on kole vaadata ja ebamugav kasutada. Eriti piinlik, et niisuguse lehega esitletakse e-Eesti kõige tähtsamat asutust – meie parlamenti, rahvaesindust.
Internetilehti tehakse selleks, et inimesed – «paljugi, kes siin käivad» – leiaksid sealt kiiresti ja mugavalt teabe, mida neil vaja on. Peale selle võiks leht ilus välja näha, aga kasutaja mugavus on siiski A ja O ning selle teenistuses peab olema kogu kujundus. Riigikogu veebileht ei tohiks neis asjus ometi mingi erand olla. Senistest vastustest Postimehe küsimustele jääb aga mulje, et kasutajatele meeldimine on kuuenda järgu pisidetail võrreldes menetlemisega. Eesmärk ja vahend on segi aetud.
Isegi raketiteadlaste töö tulemuslikkust saavad väga lihtsalt hinnata needki, kes raketiteaduse saladustest mitte midagi ei tea: rakett kas lendab nii, nagu lubatud või mitte. Meile aga püütakse seletada, et riigikogu veebilehe disaini ja kasutusmugavust ei ole võimelised hindama ei kasutajad, kelle jaoks see mõeldud on, ega ka elukutselised veebidisainerid.
Miks meile sellist juttu aetakse? Ametniku instinkt öelda esimese asjana, et kõik vastab riigihanke reeglitele, on inimlikult mõistetav. Selle taga on ilmselt hirm, et järgnevad kahtlused sahkerdamises, süüdistused reeglite rikkumises ja korruptsioonis. Siiski võiks appi võtta ka tervemõistusliku vaate: tavaelus, nimelt, ostame asju selleks, et neid millegi jaoks kasutada. Kas riigiasjus on kuidagi teistmoodi?
Häda pole praegu isegi selles, et uut lehte ei saa vaadata nutitelefonist, vaid selles, et see on ka erineva suurusega arvutimonitoridel vaatamiseks ülimalt ebamugav ehk tänapäevases mõistes kasutuskõlbmatu. Ajakirjanikud kasutavad riigikogu veebilehte igapäevaselt, aga uuelt lehelt peame infot taga ajama «nii kui ...».
Toots: «No, vaata, siis ütle neile, et nad hästi palju rosinaid paneks, tead, muidu aja teisi noaotsaga mööda saia taga nii kui narr!»
Kiir: «Ma lasen rosinaid panna nii et mustab, ütle aga nimi ära!»