Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluv Tanel Talve, kes ei ole SDE liige, kirjutab, et kütuseaktsiisi tõstmine ja majutusasutuste käibemaksusoodustuse kaotamine majutusastustele ettevõtlust ei edenda.
Tanel Talve: katteallikad argumenteerimata, fookus vale
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
24. aprill 2015, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raske on üheselt öelda, kas kütuseaktsiisi tõstmine on vale või õige, aga minu isiklik seisukoht on see, et meie fookus on taas valedel asjadel. Probleem ei ole mitte niivõrd selles, kuidas olemasolevat raha ümber jagada, vaid väga intensiivselt tuleb mõelda sellele, kuidas me riigi ja rahvana üldiselt rikkamaks saaksime! Kuhu ja milliseid vahendeid peab investeerima, et majandus kasvama saada! Et meil üldse oleks, mida kümne aasta pärast ümber jagada.
Sõlmitud koalitisioonileppes on palju häid tegevusi, mille kohene läbiviimine eeldab ka kohest katteallikat. Näiteks soovitakse lisaks lasterikaste perede suuremale abistamisele tõsta nende inimeste toetus kahekordseks, kes hooldavad sügava puudega last. Suur abi on ka üksikvanemate toetuseks mõeldud elatisfondist ja noorte huviringitoetusest, maapiirkonnas tegutsemist alustavatele ettevõtetele plaanitakse toetust elektri- ja sidevõrkudega liitumiseks jne.
Väga oluline meie kestmise seisukohast on ka panustada kaks protsenti SKPst riigikaitsesse. On ju selge, et need ja veel terve hulk muid kulutusi vajavad katteallikaid ja siin on valikute küsimus – esiteks kas me neid ülalpool loetletud positiivseid tegevusi soovime ja teiseks millistest valdkondadest nende täideviimiseks raha juurde oleme nõus andma.
Loomulikult ei mõju kütuseaktsiisi tõstmine eriti maapiirkondade inimestele ja ettevõtetele hästi ja siin tuleks väga hästi argumenteerida vastava otsuse õigsust. Kuid ma julgen arvata, et peamine probleem pole mitte aktsiisi tõusus, vaid selles, et me saame lihtsalt vähe palka, meie majandus ei kasva, ettevõtted ei suuda oma kaupu piisavalt kalli hinna eest müüa ja need, kel oleks kõrgemapalgalisi töökohti pakkuda, ei suuda vastavate oskustega inimesi Eestist leida.
Seega tuleks tähelepanu suunata sellele, kuidas palgad kasvama saada, kõrgemapalgalisi töökohti pakkuda, inimeste haridust ja erialast võimekust suurendada. Et me oleksime maailmas konkurentsivõimelisemad. Paraku tõesti ei sisalda praegune koalitsioonilepe nendele probleemidele piisaval hulgal lahendusi. Kohati on siin lausa vastuolud, näiteks on leppes kirjas punkt, kus lubatakse toetada maaelu mitmekesistamist, sh väiketalude ja väikeettevõtluse edendamist ja maaturismi. Kütuseaktsiisi tõstmine ja majutusasutuste käibemaksusoodustuse kaotamine küll ettevõtlust ei edenda.
Mina seisan jätkuvalt tulevikule ja arengule suunatud tegevuste eest ja toonitan rohkem kui neljaaastase perspektiiviga tehtud otsuste vajadust. Selleks jätkan arutelusid erinevate võrgustikega kodanikuühiskonnast ja püüan suurendada ka erakondadeülest koostööd parlamendis.
Soovitan veel kord tähelepanelikult lugeda majandusdoktor Ott Pärna juhtimisel koos käiva Riigireform.ee mõttegrupi mõned ettepanekud valitsusele.