Kreml kavandab suurejoonelist eksperimenti oma majanduse ja rahvaga. Venemaa, mis suudab ehitada maailma tipptasemel hävituslennukeid, peab kiirkorras õppima tootma ka kvaliteetseid süstlanõelu.
Jaanus Piirsalu: Venemaa valmistub iseseisvaks eluks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprilli algul kiitis Venemaa tööstus- ja kaubandusministeerium heaks kava, kuidas 2020. aastaks võimalikult palju praegu välismaalt sisseostetavaid tooteid asendada Venemaal valmistatud toodetega. Välja valiti 19 tööstusharu ja 2000 toodet, mille valmistamise peavad ära õppima Venemaa enda ettevõtjad.
Mõned näited riiklikust plaanist. Venemaa ostab praegu kogu täiega sisse automaatkäigukaste autodele, mida toodetakse Venemaal. Viie aastaga tuleb saavutada, et 70–80 protsenti automaatkäigukastidest oleks tehtud Venemaal. Venemaa ei suuda millegipärast toota lähteainet, millest valmistada sellist ulatusliku rakendusega materjali nagu poroloon. Tuleb ära õppida. Nagu ka oma tahvelarvutite ja nutitelefonide tootmine. (Venemaa muide valmistab oma nutitelefoni Yota, aga selle kõik jupid ostetakse sisse välismaalt, Vene enda oma on vaid kontseptsioon ja disain.)
Mis puudutab süstlanõelu, siis isegi selliseid lihtsaid asju impordib Venemaa Moskva sõltumatu ajakirja New Times andmetel peaaegu täies ulatuses. 90 protsenti Venemaal kasutatud süstlanõeltest on välismaist päritolu. Venemaal tehakse muidugi ka süstlanõelu, aga nende kvaliteet on selline, et need lähevad pärast neljandat steriliseerimist lihtsalt roostetama, kirjeldas ühe Moskva kliinikumi juht.
Idee poolest on tegemist ettevõtmisega, millest unistab ilmselt iga riik – et oma tööstus saaks rohkem tööd ja tellimusi ning siis hakkame kõik paremini elama. Saavutada seda kõigest viisaastakuga kõlab muidugi väga kahtlaselt ja viitab juba ette sellele, et erilist kvaliteeti taga ajama ei hakata, vaid tähtis on toode ette näidata.
Eksperimendina oma rahvaga tundub see aga sellepärast, et n-ö lokaliseeritud tootmise plaan puudutab ka ravimitootmist, kus samuti tahetakse viie aastaga pääseda sõltuvusest importravimitest. Praegu impordib Venemaa väga paljusid ravimeid täielikult. Seda ei tahaks väga ette kujutada, kui Venemaa inimesed sunnitakse kasutama teatud ravimeid ainult sellepärast, et see on toodetud Venemaal, vaatamata nende kvaliteedile. Venemaal juba kehtib haiglatele ja polikliinikutele piirang välismaiste ravimite ostmisel hangete kaudu. Kui pakkumise esitab vähemalt kaks Venemaa tootjat, siis välismaist ravimit osta ei tohi. Vaatamata kvaliteedile.
Või siis, et täielikult tuleb üle minna kodumaistele komponentidele tsiviillennukite tootmisel. Kas see suurendab Vene inimeste uhkust või kartust, kui nad lendavad viie aasta pärast Suhhoi Superjetiga, mille kõik komponendid on kodumaised? Selle lennuki mootor, kogu kütusesüsteem ja elektroonika toodetakse praegu USAs ja Prantsusmaal.
Venemaal eriti ei varjatagi, et sellist suurejoonelist tootmise lokaliseerimise plaani on vaja eelkõige selleks, et hakkama saada olukorras, kui läänega tekib veelgi teravam konflikt kui praegu. Mulle paistab see küll nagu teadlik valmistumine selliseks konfliktiks.