Urve Eslas: kuhu kadus fakt (ja kuidas me kõik koos hulluks läksime)

Urve Eslas
, Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Eslas
Urve Eslas Foto: Erakogu

«See on hullumeelne.» Need sõnad ütles ajakirjanik Anne Applebaum läinud laupäeval Torontos toimunud Munk Debate’i diskussiooni ajal, reaktsioonina vastaspoolt esindavate Vladimir Posneri ja Stephen F. Cohen seisukohtadele. Cohen oli just öelnud, et mitte Venemaa, vaid NATO ja lääs laiemat on vastutavad Ukraina sündmuste eest.

Napilt veerand tundi enne oli Cohen teinud Applebaumile teise üsna olulise avalduse. «Kõik, millest te räägite, on vaid arvamused,» oli ta öelnud. «Aga mina räägin teile faktidest.»

Huvitav olukord, kas pole. Applebaum on Pulitzeri preemia võitnud, ajaloolaseharidusega ajakirjanik. Intelligentne, konkreetne, argumenteeritud. Ma olen temaga juttu ajanud, see oli ühel varasuvisel hilisõhtul Poolas. Me istusime hotelli kohvikus, väljas oli hilisele kellaajale vaatamata väga soe, aknad olid lahti, linnud laulsid nagu arust ära. Applebaumil oli seljataga magamata öö ja kohutav jetlag üle Atlandi lendamisest, mina olin öö otsa lugu kirjutanud ja Prosecco ei teinud olukorda kuidagi kergemaks. Pärast seda jutuajamist oli mul tunne, nagu oleks mulle nuuskpiiritusega vatitükk nina alla torgatud. Nuuskpiirituse lõhna on raske unustada. Pea läheb korraga väga selgeks, mõtted muutuvad täpseks ja väga loogiliseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles