Mart Nutt: Konservatism mitmekesistub
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
16. aprill 2015, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu kõik ideoloogiad, on konservatism ajaloos pidevalt muutunud. Seega ei ole õige konservatismi samastada reaktsioonilisusega. Konservatism pole olnud muudatuste vastu, vaid vägivaldsete, revolutsiooniliste muudatuste vastu. Seega on konservatismi jaoks tähtis väärtuste hoidmine.
Kuid muutuvat maailma ja väärtusi saab vaadelda koos ning just seda konservatism teebki, erinedes nii liberalismist kui sotsialismist, mis näevad väärtustes pigem takistust progressi teel.
Tänapäevane konservatism ühendab traditsioonilised väärtused demokraatia, inimõiguste ja vabaturumajandusega, rõhutades monopoolsuse ja autoritaarsuse ohtlikkust vabale ühiskonnale, kuid väärtustab institutsioonilist järjepidevust.
Seega on konservatism selgeks vastandiks ideoloogiatele, mis õigustavad diskrimineerimist ja indiviidi allutamist võimule ja kollektiivile. Mõistet parem-äärmuslus kasutatakse tegelikult populistlike ja ksenofoobsete liikumiste kohta eksitavalt ja pigem sildina, kui sisu edasi andvana. Eriti armastavad selliseid silte vasakpoolsed, et juhtida tähelepanu kõrvale tõigast, et just äärmusliikumised on vasakpoolsed, pooldades riiklikku sundi, reguleeritud majandust ja sallimatut ideoloogiat.
Konservatismil on ajaloos mitmeid vorme – neokonservatism, liberaalkonservatism, reaganoomika, thatcherism, kristlik-demokraatia jm.
Miks mitte sellesse mitmekesisusse reastada ka vabakonservatism, mis küll mõistena pole käibes juurdunud ja mille erinevus muudest konservatiivsetest vooludest pole seni ilmnenud. Aga eks areng läbi väärtuspõhiste uuenduste ongi kõige sujuvam areng.