Juhtkiri: kui hea on Eestis lapsi kasvatada?

Tänasest lehest leiate loo laste mängutubadest ja lastehoidudest kontserdisaalide, spordiklubide jm kohtade juures. Osa vastusest pealkirja küsimusele peitub ka selles, kas lapsevanemana ja koos lastega on võimalik kultuurielust osa saada.

Kas emal ja isal on võimalik kasvõi mõneks tunniks nädalas astuda välja lapsevanemaks olemise oravarattast: «lasteaeda-tööle-lasteaeda-koju-magama-lasteaeda …»? See pole sugugi ebaoluline küsimus, sest muuhulgas sellistest tavapärasest erinevatest hetkedest sõltub paarisuhte kvaliteet ja perede koospüsimine. Õnneliku pereelu eeltingimus on, et lisaks lastega koosveedetud ajale peaksid vanemad kumbki leidma aega iseenda jaoks ja neil peaks olema ka toimiv ja õnnelik paarisuhe. Vanemate paarisuhte headusel on otsene mõju laste heaolule.

Ilmekas näide on lennukis jagatav õpetus: ohuolukorras peab ema või isa panema hapnikumaski esmalt endale ja seejärel lapsele. Selleks et suuta last igas olukorras kaitsta, toetada ja arendada, peab vanemate enda heaolu tagatud olema. Pealegi, sotsiaalse õppimise teooria järgi jäljendavad lapsed vanemate käitumismudeleid: kui laps pole üldse näinud, et tema vanemad käiksid regulaarselt kultuuriüritustel, spordiksid jne, siis pole suurt põhjust oodata, et nad ise tulevikus kõike seda tegema hakkaksid.  

Niisiis on ka õhtuse lastehoiu võimalustel kanda hoopis laiem roll, kui esmapilgul tunduda võib. See pole ema ja isa põgenemine väikelaste juurest, vaid lühikene eemalolek, millest lõppkokkuvõttes on lastel kasu. Ärgem unustagem sedagi, et lastehoiud on lausa hädavajalikud üksikvanematele.

Tänases leheloos on näited asutustest, kus on olemas laste mängutuba või selle arendus lastehoid – mängutuba, kus keegi palgaline täiskasvanu lapsi hoiab. Need teatrid ja spordiklubid võiksid olla eeskujuks teistele, ehkki muidugi võib vaielda, kas on tingimata vaja, et iga asutus ka lastehoiuga tegeleks, sest suuremates linnades on olemas spetsiaalsed lastehoiud.

Neist eelistatum variant on, et last hoiaks keegi, kes last tunneb ja keda laps usaldab. Alati kindlat lapsehoidjat palgata pole aga kaugeltki kõigile jõukohane. Nii ongi mängutoad ja lastehoiud meie praegust linlikku ja «vanavanemate defitsiidiga» eluviisi iseloomustav teenus. Varasematel aegadel olid ju just vanavanemad need, kes ühelt poolt lapselastega koos oldud ajast rõõmu tundsid ja neile tarkusi jagasid, teisalt aga andsid võimaluse nooremale põlvkonnale muust elust rõõmu tunda.

Suur vastus küsimusele «Kui hea on Eestis lapsi kasvatada?» sõltub peale riigi loodud raamistiku ka paljudest väiksematest ja suurematest üksikasjadest, teenustest ja nende headusest ning üldisest hoiakust, mis suunab ettevõtjaid ja asutusejuhte lastega perede vajadustele mõtlema.