Samal ajal kui Toompeal oodatakse uue valitsuse kokkuastumist, kannavad Eestimaa vallad kohaliku valitsemise valu ja võlu.
Anneli Ammas: ravioolid, pluti-pluti ja trikid
9. aprill 2015, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal on 680 elanikuga Kõpu vallas kohalikud parunid elu nii sujuvalt korraldanud, et nad pakkisid reisikotid, sulgesid vallamaja uksed ning kihutasid tuhatnelja kaugele Itaaliasse. Kui suures osas Eestis alles otsitakse imevitsa, kuidas jõuda põhjamaisesse heaoluparadiisi, kus mured on kahanenud nii-nii pisikeseks, on Kõpus see leitud. Selles Mulgi mõisas, vabandust, vallakeses, on elu kadestamisväärselt jõudnud sinnani, et kõik on valmis ning jääb vaid õppida, kuidas itaaliapäraseid ravioole parimal moel mõisaköögi pliidil valmistada. Miljoniline vallaeelarve tuleb ju kuidagi sirgeks lüüa.
Läänemaal jätkub 806 elanikuga Martna vallas elu ilma vallavolikogu, vallavalitsuse ja eelarveta. Senised parunid kukutasid end ise troonilt – selleks oli volikogu nipikal opositsioonil kasutada ära ühe koalitsiooniliikme puudumine ning lasta miljonieurone vallaeelarve viimasel minutil põhja. Põhjus sai olla kas volikogus istumisest ja valitsemisest tekkinud tüdimus, sest kõik on valmis, või lihtsalt ei viitsitud enam vallamaja vahet käia ning vallarahva eest vastutada – las saavad ise hakkama.
Ega Martna valitsejatoolid tühjaks jää, sest õnneks jagus mullusügisestes valimisnimekirjades teise volikogu täis saadikuid. Aastaid tagasi juhtus sama lugu teises Läänemaa vallas Nõval, ning siis jäigi üks saadikukoht täitmata, sest pisivalla valimistele ei olnud kahe volikogu jagu kandidaate jagunud. Üks koht jäigi järgmiste valimisteni tühjaks. Martnas on selles mõttes hästi: nüüd hakkavad eelarvet koostama ja valda juhtima need saadikud, kes valimistel vähemalt iseenda poolt hääletasid. Muidugi võis võimumäelt taandunud parunite kavalus veel suurem olla: koosolekuil ei käi, vastutust ei võta, aga niite saab ikka tõmmata. Üks oht siiski on: ühe- ja kahehäälelised saadikud võivad õhku täis minna ning võttagi võimu üle, koos tuleval korral vallarahva jagatavate häältega.
Hoopis põnevam ja töisem elu on lahti läinud 4600 elanikuga Kehtna vallas Raplamaal. Vallavalitsusel on seal tulnud botikud jalga tõmmata ning sealaudas sõnnikut viskama ja poegivaid emiseid aitama asuda. Nelja ja poole miljonilisest vallaeelarvest tuleb rõngassabadele ka toiduraha leida. Töörõõmu saavad vallaametnikud rahuolevaid emiseid sügades ja ruigavat pisiperet plutitades kuhjaga.
Ei osanud siiani küll ükski vallavanem unistada võimalusest võtta pankrotti läinud seafarm hooldada. Senised kogemused ja vajadused on piirdunud hoolega inimeste üle. Igal juhul on Kehtna nüüd otsa lahti teinud ning tulevase haldusreformi kavas tuleb valdade ja linnade võimekuse kriteeriumidesse ja vajadus tuhandeid sigu või teisi kariloomi pidada sisse kirjutada.
Ei saa öelda, et elu Eestis igav oleks ning vallamajades töö ja tegemised otsa saaksid.