Riigikogult volitusi taotlev peaministrikandidaat Taavi Rõivas ristis täna loodava koalitsiooni visadusliiduks ning kinnitas, et nii nagu koalitsioonilepe sündis läbi halli kivi, ollakse sihikindlalt, vankumatult ja visalt valmis ühiselt edasi minema, et leppesse kirja pandu ka ellu viia.
Levinud töölauakaunistust, mis koosneb nööride abil reas üles riputatud metallkuulidest, nimetatakse Newtoni hälliks. Olete kindlasti ise sellist seadeldist näinud ja küllap oma käega proovinudki. Kui ühel äärmisel kuulil lasta vabalt langeda, siis kannab see oma impulsi ja energia järgmisele kuulile, see omakorda järgmisele ja nõnda edasi, kuni liigub rivi viimane kuul, isegi kui vahepealsed näiliselt grammigi ei liigu.
Anno 2015 on Eesti täpselt selline riik, milliseks on see meie ja meie eelkäijate poolt loodud. Minevikust pärit impulsid on ajendiks tuleviku protsessidele. Ja sarnaselt Newtoni hälli metallkuulidele kirjutavad ka siin saalis tehtavad otsused sageli märksa kaugema tuleviku ajalugu, kui arvatagi oskame. Iga uus valitsus ja riigikogu koosseis saab jätkata just sealt, kus eelmine lõpetas.
Koalitsioonikõnelusi alustades me otsustasime kõigi kokku tulnud osapooltega teha valitsusliidu lepingu varasemast teistmoodi. Me otsustasime küsida endilt, mis on Eestile need kõige vajalikumad protsessid, mida me tahame selle valitsusega käima lükata või ka lõpuni viia. Me ei hakanud peatükk-peatüki lõikes programme kokku kirjutama, vaid sõnastasime Eesti suured väljakutsed. Need on ka selle valitsuse peamised eesmärgid, millest lähtuvad kõik valitsuse tegevused.
Esimene väljakutse: et Eesti oleks kaitstud
Austatud riigikogu, meie esimene suur väljakutse on tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud. Meie riigi julgeoleku jaoks on viimane aasta olnud äärmiselt keeruline aeg. Samas on see periood tõestanud tehtud poliitiliste ja praktiliste valikute õigsust ning taganud Eestile parima kaitse. Väljakutsed, mis on ilmnenud Venemaa agressiivsuse üldise kasvuga ja vahetult Ukraina-vastase agressiooniga, jätkavad meie riigi julgeoleku mõjutamist ning mitte ainult järgmise nelja aasta jooksul, vaid paraku pikaajaliselt.
Tagamaks meie riigi püsimine nii täna, homme kui ka paljude järgmiste põlvede jaoks jätkab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsus meelekindlat, ühtset ja läbimõeldud julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat. Me jätkame riigikaitse laia käsitluse rakendamist kindlustamaks, et ühiskond tervikuna oleks võimeline seisma rünnaku vastu, meil oleks võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte, meie ühiskond oleks sidus ning meil oleks kõrge valmisolek seista vastu infosõjale.
Selleks jätkame tööd riigikaitset puudutava seadusandluse korrastamisel ja arendame edasi laiapindse riigikaitse planeerimist, et tagada suurem selgus riigis olemasolevatest ressurssidest ja meist igaühe rollist selle praktilises elluviimises. Väga oluline on ka riigikaitseliste teadmiste ja parimate praktikate levitamine. Koalitsioonileping näeb ette kõigile soovijatele tasuta riigikaitsekursuste korraldamist ning riigikaitseõpetuse gümnaasiumiastmes järg-järgult kohustuslikuks muutmist. Samuti näeme ette mõttekodade kaasamist riigikaitsepoliitika kujundamisse.
Seda, kes ennast ise ei kaitse, ei kaitse ka teised. Eesti riigikaitse kilbiks jääb esmane iseseisev kaitsevõime ning mõõgaks on NATO kollektiivkaitse.
Me jätkame sõjaliste võimete arendamist tulenevalt meie ohuhinnangutest. Eesti jaoks on olulised meie brigaadid, pataljonid, kompaniid ja rühmad, kuid kõige olulisem on iga üksik võitleja nendes üksustes. Seetõttu me soovime tõsta ühiskonnas kaitseväelase elukutse ja sõjalise hariduse prestiiži, sealhulgas parandada kaitseväelaste töökeskkonda ja loomulikult ka väljaõppetingimusi, tõsta kutseliste kaitseväelaste palka ning tervelt 50 protsendi võrra ajateenijate hüvitist. Samuti jätkame kaitsepalga idee arendamisega, et kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel osalejatele töötasu fikseeritud põhimõttel: 50 protsendi ulatuses ametikohast ja 50 protsendi ulatuses senisest palgast. Me jätkame Eesti riigi väärtuste ja põhimõtete eest võidelnud veteranide tunnustamist ühiskonnas.
Selle valitsusliidu kokkulepe on selgelt reaalse kaitsevõime kindlustamine. Seetõttu me hoiame riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust ning arendame järjekindlalt reaalselt komplekteeritud, varustatud ja väljaõpetatud üksusi, mitte paberüksusi ja paberkahureid, mille jaoks meil ei oleks ei raha ega inimesi. Kahele protsendile lisaks katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulusid, tagamaks nende püsiv kohalolek Eestis. Selle valitsusliidu jaoks on oluline iga Eesti territooriumil teeniv NATO liitlasväe sõjaväelane ja loomulikult ka kaitsekoostöö tugevdamine Ameerika Ühendriikidega.
Täpselt sama oluline on siseriikliku turvalisuse tagamine. Vabariigi sajandaks sünnipäevaks peab meil olema välja ehitatud Eesti idapiir, sealhulgas Euroopa ja NATO välispiirile väärilise tehnilise valvesüsteemi, hästi välja õpetatud ja varustatud piirivalveüksustega.
Jätkame politsei- ja piirivalveameti võimekuse arendamist, nii et väheneks dubleerimine, suureneks pääste, politsei ja piirivalve reageerimisvõime ja ka -kiirus. Oleme kokku leppinud, et kiirreageerimisvõimet omavate politseinike hulka tuleb kahekordistada, ühtlasi arendatakse jätkuvalt koostööd kaitseväe ja Kaitseliidu vastavate funktsioonidega struktuuridega. Peame vajalikuks politsei- ja päästeteenistujate töötingimusi parandada ning suurendada piirkonnapolitseinike kohalolekut, seda eelkõige idapiiri ääres. Kõigil, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel Eesti sisejulgeolekusse panustada, peavad olema selleks võimalused ja loodud seda toetavad eeltingimused.
Teine väljakutse: et majandus kasvaks
Teine suur väljakutse: tagada, et Eesti majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid. Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti jõukus kolmekordseks. See on riikide võrdluses erakordselt kiire kasv. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga ja ausa ettevõtluskonkurentsi ja avatud majandusega, konservatiivse eelarvepoliitika ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga.
Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamise arvelt. Oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmises. Tööjõumaksude langetamine ei anna efekti kohe järgmise kvartali majanduskasvule, need ilmnevad sageli mitmete aastate pärast. Loomulikult tahaksime astuda edasi veelgi suuremate sammudega, kuid sihikindel ja järjepidev uute impulsside andmine tagab selle, et me ei kaldu õigelt kursilt kõrvale.
Kiire majanduskasvu jätkumiseks peavad Eesti tooted ja teenused olema kõrge lisandväärtusega ja orienteeritud eksportturgudele. Meil tuleb teha asju globaalsetest konkurentidest veelgi nutikamalt. Tark majandus algab aga loomulikult tarkadest inimestest. Teadmiste ja oskuste kasvule saame kaasa aidata läbi elukestva õppe, läbi kutseõppe tihedama sidumise ettevõtlusega, läbi teadus-arendustegevuse ja loomulikult ka läbi kogu üldhariduse, mis on valitsusliidu leppes vägagi olulisel kohal. Teadmistepõhise majanduseni jõuame ainult siis, kui me oma teadmistesse investeerime. Oleme selleks oleme kokku leppinud, et hoiame hariduskulutuste osakaalu alati suurema kui kuus protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Suuremana, kui valdav osa Euroopa Liidu liikmesriikidest.
Kolmas väljakutse: et inimeste toimetulek paraneks
Kolmas meie ees seisev suur väljakutse on tagada, et majanduskasv jõuaks kõigini ja et inimeste toimetulek paraneks. Riik peab olema olemas nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Loodav valitsusliit tahab, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti inimesed. Et keegi ei jääks maha. Oleme Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel kokku leppinud lisatoetuse loomises nendele inimestele, kelle sissetulek jääb alampalga ja kolmekordse elatismiinimumi vahele. Selle uue süsteemi eesmärk on leevendada palgavaesust ja aidata inimesi nende elujärje parandamisel.
Väiksema palga saajate elujärje parandamisele aitab kaasa valitsuskoalitsiooni ambitsioon, et alampalk tõuseks nelja aasta jooksul vähemalt 45 protsendi tasemele keskmisest palgast, kuid töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid peavad selleni jõudma ühiselt. Alampalk jääb ka edaspidi tööturu osapoolte vahelise kokkuleppe otsustada, kuid ka riigil on oma meetoditega võimalik selle kasvule kaasa aidata.
Erilist tähelepanu pöörab valitsusliit lastele, eakatele ja erivajadustega inimestele. Me tagame sotsiaalpartneritega töövõimereformi koostööleppes sätestatud eesmärkide ja tegevuste täitmise. Lahkuva valitsuse üks suuremaid reforme tuleb nüüd rakendussätete näol lõpuni viia ja edukalt ka ellu rakendada.
Puuduses olevate perede toetamiseks tõstame toimetulekutoetuse määra 130 euroni. See on märkimisväärne tõus, tegemist on suurima toimetulekutoetuse tõstmisega viimase kümne aasta jooksul. Oleme toimetulekuraskustes elavate üksikvanemate toetamiseks kokku leppinud ka elatisfondi loomises.
Kindlasti ei ole me unustanud ka kõige väärikamaid – eakaid. Tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba. Olen juba varem isiklikult lubanud võtta enda südameasjaks üksi elavate pensionäride toimetulekut parandava süsteemi loomise. See on vajalik, et adresseerida nende eakate toimetulekut, kelle jaoks see on kõige keerulisem.
Kõige tähtsam väljakutse: et sünniks rohkem lapsi
Kõige tähtsam suurtest väljakutsetest on see, et Eesti jääks püsima, et meil oleks rohkem lapsi. Euroopa riikide rahvastik vananeb ja kõigil seisavad ees tõsised tööhõivepoliitikat ja sotisaalsüsteemi puudutavad väljakutsed. Eesti ei ole siin mingi erand. Kuid väikese rahvaarvuga riigi jaoks annavad need muutused veelgi nähtavamalt tunda. Demograafilistele väljakutsetele vastamiseks tuleb tegutseda kohe nüüd, sest nende protsesside tulemused jõuavad kätte alles aastakümnete pärast. Meie vaade peab olema piisavalt pikk. Kuigi see tundub kauge ajana, siis mõjutavad loodetavasti selle valitsuse langetatud positiivsed otsused seda, milline on Eesti oma 150. aastapäeval.
Ma ei kõhkle tunnistamast, et lastega perede toimetuleku parandamiseks pakkus enim lahendusi Sotsiaaldemokraatlik Erakond, nagu Sven Mikser ka vaid kaks tundi tagasi riigikogu Valges saalis rõhutas.
Kolme partneri ühtne valitsusliit arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni, alates kolmandast lapsest jätkame 100-eurose igakuise toetuse maksmist ning lisaks maksame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust.
Kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks riikliku tervikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Toetame riigipoolse investeeringuga kohalikke omavalitsusi kõigile soovijatele ja vajajatele lasteaiakohtade loomisel. Suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname abi vajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
Need on vaid mõned selle valitsusliidu poolt kokku lepitud tegevustest, mille eesmärk on anda meie noortele peredele kindlustunne, mis on eelduseks, et sünniks rohkem lapsi.
Viies väljakutse: uuendusmeelne Eesti
Viies väljakutse on minu oma sõnastuses uuendusmeelne Eesti, meie riigi korraldamine veel paremini. Mõned ütlevad, et see, mida on vaja teha, peaks kandma riigireformi nime. Nii võibki seda nimetada. Kuid riigireform ei saa olla asjade valimatult pea peale pööramine. See on tõhusus. Nii nagu aasta tagasi ütlen ka praegu, et meil ei ole põhjust eelnevate valitsuste üle ehitatut lammutada, vaid kasutada seda vundamendina, millele edu rajamist jätkata. Ja seepärast võib igaüks valida, kas nimetada seda väga ambitsioonika nimega riigireformiks või veidi lihtsamalt uuendusmeelseks Eestiks, aga selge on see, et loorberitel puhata ei saa mitte keegi. Iga minister ja iga riigiametnik peab alatasa otsima, kuidas teha asju veel tõhusamalt, kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt.
Riigi paremaks korraldamiseks on valitsusliit kokku leppinud kohaliku halduse reformi tegemises. See on väga suur reform, mis peale ellu viimist mõjutab Eestit aastakümneid ja veelgi kauem.
Kohaliku halduse reformi tegemisel on meie eesmärgiks omavalitsused, kes suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning kes suudavad täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Koalitsioonileppesse on kirja pandud viis, kuidas suurendada Eesti kohalike omavalitsuste võimekust oma ülesannete täitmisel. Vähemvõimekatel omavalitsustel aitame liikuda koostöö järgmisele tasemele. Ääremaastumise pidurdamiseks pöörame olulist rõhku ettevõtluse arendamisele kohalikes omavalitsustes, sest just töökohad on hädavajalikuks elujõulisuse eelduseks ka mujal kui võimu ja vaimu pealinnades.
Uuendusmeelse Eesti iseenesest mõistetav osa on e-riigi arendamine. Möödunud suvel Jean-Claude Junckeriga rääkides ütles ta: see on ju elementaarne, et Euroopa digivaldkonna arengu eest hakkab vastutama just nimelt Eestist pärit volinik. Meie e-riiki teatakse ja tunnustatakse üle maailma – Ameerika presidendist iga viimase kui e-residendini. Uuendusmeelses Eestis ei toodeta enam makulatuuri põhimõttel «käsi alla, 10 templit peale ja kaante vahele». Kõik avalikud teenused, kui vähegi võimalik, peavad olema kodaniku jaoks digitaalsed ja seeläbi tõhustama riigi toimimist ning muutma avalikku sektorit efektiivsemaks.
Kuues väljakutse: Euroopa Liidu eesistumine
Lugupeetud riigikogu, ametisse astuvat valitsust jäädakse paljuski kas hea või vähem hea sõnaga meenutama selle järgi, kuidas me saame hakkama kogu Euroopa juhtimisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Siis on terve Euroopa pilgud pööratud meile. Pidagem meeles: järgmine kord olla Eestile eesistujamaaks tuleb tõenäoliselt alles aastal 2032. Seepärast ei saa üks väike ja auahne riik ei endale lubada sugugi mitte väheambitsioonikat eesistumist. Eesti eesistumine 2018. aastal on selle valitsuse kuues suur väljakutse.
Euroopa Liiduga liitumiseks valmistumisel, 2003. aastal, küsis kirjanik Mihkel Mutt, kas ja kes tohib Euroopa Liidus köhida. Ja vastas siis, et köhatada saab nii ninatargalt kui ka alandlikult, aga Eesti peaks köhatama väärikalt.
Euroopa tugevus ja ühtsus tuleneb aktiivsetest ja avaratest dialoogidest, intensiivsetest ideede vahetustest, ka köhimisest, kui lubate. Tänane julgeoleku- ning majandusolukord toob eriti selgelt esile selle dialoogi tulemusel sündiva ühise visiooni olulisuse. Euroopal on vaja liikuda tugevama julgeoleku- ja siseturvalisuspoliitika, energiapoliitika, rahaliidu ja siseturu ning kaasava tööturu suunas. Peame tegelema ka Euroopa ettevõtete huvide ja kodanike kaitse edendamisega kolmandates riikides.
Siin ei pea me popsi kombel arglikult tarenurgas istuma. Näeme Eestit selles protsessis osalemas väärika, ideedeküllase ja ka uudishimuliku partnerina. Riigina, mis kannab euroopalikke väärtusi ning on huvitatud Euroopa Liidu nelja põhivabaduse väärtustamisest ja edendamisest. Sest just seda meilt oodatakse 2018. aastal – Euroopa ühiste huvide eest seismist.
Eesistuja lauale jõuab kuue kuu jooksul umbes 500 erinevat algatust ning edukalt tuleb eest vedada ligi 3000 erinevat kohtumist. Eesistumise läbiviimisse ja ettevalmistamisse saab olema kaasatud umbes 1000 inimest meie praeguste riigiametnike hulgast, kellest igaühe valmistame uueks vastutusrikkaks rolliks ka eraldi ette.
Seda ühist rege ei saa vedada luige, haugi ja vähi kombel, sestap me panustame hoolega Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistusse. See on terve Eesti riigi ühine pingutus ning kõik meie ministrid seisavad selle perioodi jooksul niinimetatud euroministritena Euroopa tuleviku ning kõikide eurooplaste heaolu eest. Väärikalt teeme seda siis, kui oskame nii eest vedada kui ka piiri pidada, tagant lükata ja kaasa tunda, otsida konsensust, aga mitte leppida väikseima ühisosaga. Saadud kogemus, oskused ja suhted lubavad meil Eesti ja Euroopa asja ajada täiesti uuel tasemel ka peale eesistumise lõppu. Eesistujana tahab Eesti köhatada väärikalt ning seejuures ka meeldejäävalt – nagu see ühele väga nooruslikule 100-aastasele on kohane.
Loodava koalitsiooni nimeks visadusliit
Head kuulajad, lõpetuseks ma soovin kogu südamest tänada sotsiaaldemokraate ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid, kes te ei teinud valitsusliidu läbirääkimisi lihtsaks, aga ma mõistan teid väga hästi, sest te seisite oma valijate ja oma programmiliste lubaduste eest. Eks me ise tegime ju seda sama.
Ma tänan ka Vabaerakonna liikmeid teie antud panuse eest, mis ei olnud sugugi väikene. Ja kuigi teie allkirju pole täna allkirjastatud valitsusliidu leppel, siis usun, et nii mõneski punktis saame arvestada ka teie toetusega riigikogus, sest oleme neis ühiselt kokku leppinud.
Mitte kellelegi teist ei ole ilmselt saladus, et see valitsusliidu lepe sündis väga raskelt, läbi halli kivi. Me otsustasime kohe alguses, et me ei soovi kokku leppida ainult minimaalses ühisosas kolme erineva maailmavaatega erakonna vahel. Mis oleks olnud küllaltki lihtne – sellega on alati hakkama saadud. Me leppisime kokku suurtes väljakutsetes, eesmärkides ja viisides, kuidas Eestit edasi viia.
Selle valitsusliidu tulemusi ei saa tulevikus defineerima ainult see, mis on leppes kirjas, vaid ennekõike see, kui teotahteliselt me kokkulepitut ellu viime. Võime kindlad olla, et midagi ei juhtu iseenesest. Kui vaja, siis tuleb ka visalt minna läbi halli kivi. Neli aastat. Ühiselt. Täpselt nii, nagu läksime eelmised 38 päeva valimistest koalitsioonileppeni. Just nimelt kolme partneri sihikindluse, püsivuse ja vankumatuse tõttu annaksin traditsioone järgides riigikogu ees nime loodavale koalitsioonile. See on Visadusliit. Just nii – sihikindlalt, vankumatult ja visalt – oleme me valmis ühiselt minema, et leppesse kirja pandu ka ellu viia. Just selleks palun ma täna ka teilt volitusi.
Meie töö algab juba homsest. Kui ametist lahkuva valitsuse tööd võrdlesin ma 10 kilomeetri jooksuga, siis nüüd oleme me maratoni stardis. Jõudu, vastupidavust ja jätkuvat visadust meile selleks. Ma tänan teid. Elagu Eesti!
