Aarne Seppel: mis rahvas see on?
6. aprill 2015, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootamatult selgus, et soomlased on suures hädas – nad nimelt avastasid, et ei tea, kuidas meid, eestlasi, kutsuma peaks.
Kui eestlastel on vaja mittepoliitkorrektselt soomlasi kutsuda, siis ei ole küsimustki: põder on põder on poro. Lätlaste kuues varvas tuleb sama varmalt. Venelastele jagub nimetusi rohkemgi – vanka ja veneruss-kapsauss tulevad pähe esimesena.
Väga paljudel rahvastel on naabrite kohta hüüdnimi olemas. Enamasti seda küll ametlikus kõnepruugis kasutada ei kõlba, aga keegi eriti ei solvu ka, kui kuuleb. Nüüd siis meie armsad hõimuveljed avastasid, et eestlasi võiks ju ka kuidagi kutsuda. Nagu demokraatlikule riigile kohane, kaasas soomlaste suurim ajakirjandusväljaanne nime otsimisse rahva. Plaanid olid vägevad: rahvahääletus, ekspertide žürii – peaaegu nagu Eurovisioon.
Olgem realistid: kui valikuid on paarikümne kanti, siis pole kahtlustki, et pooled on täiesti juhuslikud, ülejäänud pooltest pooled vulgaarkoomilised ning järelejäänud veerandist pooled ongi selgelt halvustavad. Ülejäänud vastavalt taluvusele, kas tabavad või valusalt tabavad. Praegu siis oli rahva pakutud nimede trikoovoor.
Tegelikult võinuks keegi hea inimene põhjanaabrite ajakirjanikele ütelda, et konkursiga pole kunagi ühtegi head hüüdnime saadud. No kujutage ette, klassi tuleb uus poiss. Ta on juba aasta otsa koolis käinud ja siis klassivanem teeb ettepaneku, et hakkame talle hüüdnime otsima. Sellest ei tuleks ju midagi välja.
Hea hüüdnimi tuleb peaaegu iseenesest ja tema headus ei seisne selles, kas keegi tunneb ennast solvatuna või mitte, vaid ikka, kas seda kasutama hakatakse. Kõik ju teavad, et heast hüüdnimest naljalt lahti ei saa.
Eestlased on ikka Soomet aidanud: sõjameeste, piirituse, ehitajatega ning Soome on omakorda meid aidanud: hümni, televisiooni ja välismaa nätsuga. Ma usun, et nüüd võiksime korraks oma ühise aju hea asja nimel käima lükata ja aidata soomlastel meie kohta üks hea hüüdnimi leida. Terav, tabav ja suupärane.
Ilmselgelt ei saa põhjanaabrid sellega ise hakkama. Neid tuleb muidugi hea algatuse eest kiita ja mõnedki nimehakatised olid ju täitsa toredad, aga midagi neil välja tulnud. Lõpuks pidi Helsingin Sanomate peatoimetaja isegi vabandust paluma ja nimekonkursi nurjunuks kuulutama.
Korraks sai meedias ja sotsiaalmeedias palju nalja, mõned jõudsidki juba solvuda ja sõnatuks muutuda. Eesmärk jäi aga saavutamata. Vaesed soomlased ei tea ikkagi, kuidas meid hüüdma peaks. Võtame siis ennast kokku ja leiame kiiresti ühe hea hüüdnime. Ei tasu seda tühja asja liiga keeruliseks ka ajada.