Haridusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles täna «Postimehe Päevaintervjuus», et ei kavatse jätkata praegusel kohal uues valitsuses ning siirdub hoopis riigikogusse.
PÄEVAINTERVJUU: Ossinovski ei jätka haridusministrina
2. aprill 2015, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen öelnud, et niisama ministritooli või auto pärast ma minister olla ei taha. Seda vastutust on mõtet kanda kui on võimalik midagi reaalselt ära teha. See kokkulepe, mis hetkel on sündimas, ei kajasta minu hinnangul haridusvaldkonna kõige olulisemaid prioriteete ja probleeme piisavalt adekvaatselt. Soovin järgmisele ministrile selles töös edu,» rääkis minister.
Ossinovski sõnul saaks ta parlamendis ikkagi haridusvaldkonnaga tegeleda ja selle juhtimist mõjutada. «Eks riigikogus saab ja peab oluliselt tõhusamalt tööd tegema. Arvan, et komisjonides saab kindlasti oluliselt mõjutada, kuidas hariduselu juhitakse.»
Ministritoolist loobumise põhjusena tõi välja, et haridus pole uue koalitsiooni jaoks nii oluline, kui tema seda tahaks. «Kui vaadata arutelusid, mis koalitsiooniläbirääkimistel on peetud, siis paraku minu meelest pole meie partnerid haridusvaldkonda piisavalt oluliseks pidanud,» selgitas Ossinovski ja märkis, et tema jaoks on õpetajate töötasu tõstmine 120 protsendini Eesti keskmisest palgast tema jaoks prioriteet.
Peaminister Taavi Rõivas tahab Ossinovski sõnul õpetajate palgateemat vaadata eelarve menetluse raames. Haridusminister möönis, et see on mõistlik, kuid tulevikule mõeldes tuleks sellesse ikkagi investeerida. «Kui me täna õpetajatesse ei investeeri, siis me maitseme lähima kümne aasta jooksul üsna kibedaid vilju. Arvan, et õpetajad oleks väärinud erikohtlemist selles kontekstis, mida peaminister tänase seisuga pole võimalikuks pidanud,» rääkis Ossinovski.
«Pronksiöö kampaania»
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ootamatult madalast valimistulemusest rääkides selgitas ta, et see on seotud Reformierakonna ja Keskerakonna vastasseisuga. «Ma nimetasin seda pärast valimisi «pronksiöö kampaaniaks». See on toimunud kolm korda järjest – valimised on võitnud Reformierakond, nende järel väikese vahega Keskerakond. IRLi ja sotsiaaldemokraatide toetus on sõltunud sellest, kas väikesed parteid on parlamenti saanud või mitte.»
«Kui vaatame 2007. aasta valimisi, siis said nii Rohelised kui Rahvaliit parlamenti, mis tähendab, et sotsiaaldemokraatide ja IRLi toetus oli madalam. 2011. aastal jäid väikesed parteid valimiskünnise alla, mis tähendas, et nii sotsiaaldemokraatide kui IRLi toetus kasvas. Sel korral said uued parteid sisse ja mõlema partei (SDE ja IRL) toetus langes,» lisas ta.
Ossinovski ütles, et Reformierakonna hirmutamistaktikaga on kaotajaks jäänud SDE ja IRL. «Me kartsime, et võib-olla mängitakse kolmandat korda samamoodi, kuid ei osanud eeldada, et seda on võimalik jälle edukalt läbi viia mõlema erakonna poolt. Eks me alahindasime ka uute tulijate võimekust valimiskünnist ületada.»