Naesterahva hääleõigus vallavalitsuses. Riigivolikogu on seaduse eelnõu vastu võtnud, mille järele Vene valdade valimistel naesterahvastel, kellel niisamasugune varanduseline tsensus ehk määr on, nagu meesterahvastel, õigus on valla ametnikkude valimistest osa võtta ja ennast kõigi avalikkude ametite pääle valida lasta. Et aga seaduse eelnõu valitsusele mitte õigust ei anna valitud isikuid kinnitada, siis võib loota, et meie naestevaenuline valitsus seaduse tarvitusele võtmise juures mitte takistusi teha ei saa.
Viiskümmend aastat tagasi anti naesterahvastele õigus omale kõrgemat haridust omandada. See õigus salati küll vahepääl maha, siisgi on aga naesterahvas oma õiguse kõrgema hariduse saamiseks sedavõrd kätte võidelnud, et praegu otse naeruvääriline oleks seda õigust temalt jälle ära võtma hakata. Kui aga haridus ja selle omandamise õigus naesterahvale õiguse on andnud meesterahvaga vaimliselt ühe astme pääle tõusta, siis tähendab naesterahvale õiguse andmine avalikust seltskondlisest tööst osa võtta täielikku pööret naisküsimuses. Meesterahval oli ainuõigus kõigis elulistes küsimustes otsuseandja olla. Naesterahva koht oli köögis ja lastetoas. Sarnane vastolu ei anna ennast aga kuskil teravamini tunda, kui just maaelus. Naesterahvas võis kooliõpetaja olla, aga ta ei võinud kooliküsimustes sõnakestgi kaasa rääkida. Naesterahvas võis arst olla ja suurt haigemaja juhatada, naesterahvas võis tervet majapidamist juhatada, aga tal ei olnud õigust omavalitsuses majanduslistes ja tervishoiu küsimustes kaasa otsustada. Elu ise on käegakatsutavalt eelarvamised naesterahva «nõrkuste» kohta ümber lükanud.
