Mart Nutt: kas kurdid saavad oma riigi?

Mart Nutt
, ajaloolane, rahvusvaheliste suhete doktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Nutt
Mart Nutt Foto: Toomas Huik / Postimees

Kurdid on rahvas, kelle arvu hinnatakse ligikaudu 40 miljonile. Kuid neid võib olla veelgi rohkem, kuna seda mitme riigi vahel laialipillutatud rahvast pole keegi kokku lugenud. Lähis-Ida rahvastest on kurdid seega araablaste, türklaste ja pärslaste (farsid) järel suuruselt neljandad. Ent nende iive on Lähis-Ida üks kõrgemaid, mistõttu kurdide osakaal tõuseb.

Kui kurdidel oleks oma riik, mis ühendaks kõik kurdi enamusega alad, oleks see riik samas suurusjärgus Türgi ja Iraaniga ning suurem teistest Lähis-Ida riikidest. Kuna aga kurdidel oma riiki ei ole, jagunevad nad praeguste riikide vahel umbes järgmisel: Türgis elab üle 15 miljoni kurdi (kõikidest kurdidest u 45 protsenti, Türgi rahvastikust aga üle 20 protsendi), Iraanis üle 8 miljoni (10 protsenti), Iraagis 7 miljonit (20 protsenti) ja Süürias kuni 3 miljonit (15 protsenti). Väiksemal arvul elab kurde Aserbaidžaanis (200 000), Armeenias ja Gruusias. Umbes kahemiljoniline kurdi diasporaa asub Euroopa Liidu riikides, Ameerika Ühendriikides jm.

Kurde on peetud suurimaks riigita rahvaks. See kindlasti nii ei ole. Ainuüksi Indias elab mitu kurdidest arvukamat rahvast. Muidugi võib vaielda, kuidas rahvast ja riiki suhestada. India suurematel rahvastel on ulatusliku omavalitsusega osariigid. Enamik Aasia ja Aafrika riike on paljurahvuselised, mistõttu ei saagi öelda, mis rahvuse riik üks või teine on. Kurdidele ei ole aga riigid, kus nad elavad, kaasarääkimisõigust andnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles