Toomas Peterson Alpide tragöödiast: lennundus areneb, inimfaktor jääb

Toomas Peterson
, Estonian Airi ja lennuameti endine juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Peterson
Toomas Peterson Foto: Tiina Kõrtsini / SL Õhtuleht

Kui vennad Wrightid 1903. aasta detsembris esimese õhust raskema lennumasina maast lahti tõstsid, mõistsid nad vaevalt, millise Pandora laeka nad avasid. Nüüdseks on väga suurele osale inimkonnast harjumuspärane vahetada oma geograafilist asukohta kiirelt ja mugavalt lennukite abil.

Olgugi, et pärast 1957. aasta Boeing 707 avalendu ei ole reisilennukite väliskuju ja kiirused oluliselt muutunud (võib-olla ülehelikiiruse Concorde lennuki projekt välja arvata), on õnnestunud suurendada lendamise mugavust – nii teenuste valikus lennukis kui maa peal, lennujaamades.

Lennunduse struktuuri kardinaalsete muutustega viimase paarikümne aasta jooksul, peaasjalikult nn odavlennufirmade turule tulemisega, on lendamine tänu piletihindade langusele muutunud taskukohasemaks juba rohkematele inimestele. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) andmetel kasvas lennundus 2014. aastal, võrrelduna 2013. aastaga, 5,6 protsenti.

Lennufirmad on müünud ja müüvad ka edaspidi peaasjalikult usaldust. Usaldus tähendab nii lennuohutuse reeglite täitmist kui kliendi lootust, et firma finantsiline seisund lubab tal lende teha ka tulevikus, mistõttu tekib kindlus osta pileteid pikaks ajaks ette, mis on ülimalt oluline tingimus lennufirma kestmiseks.

Struktuurimuutustega on mõnede regioonide ja firmade jaoks kaasnenud ka probleeme. Näiteks ei ole Euroopa lennundusfirmad piisavalt kohanenud uue aja nõudmistega, mis tähendab kõrgemat kulubaasi võrreldes Aasia ja Ameerika konkurentidega. Eksisteerivad küll mõned Euroopa mõistes suuremad nn odavlennufirmad (nt Easyjet ja Ryanair), kuid jäänud on palju väiksemaid regionaalseid, nn rahvuslikke firmasid (nt Estonian Air, Air Baltic, suurematest SAS, kui mainida meie regiooni firmasid), kes heitlevad uute strateegiate otsingutega.

Hästi läheb Euroopas suurematel klassikutel ning uutel odavlennufirmadel, kes suudavad mastaabiefekti tekitada. Edu aluseks on suurus ja stabiilsed sihtkohad, stabiilse tihedusega ning vastastikku kasulik koostöö allianssides. Ja muidugi traditsioonid, sest lennunduses müüakse peaasjalikult usaldust.

Paraku on lennunduse tormaka arenguga kaasnenud ka intsidente ja õnnetusi. Viimane kahetsusväärne juhtum oli teisipäevane Germanwingsi lend, mis lõppes fataalselt Prantsuse Alpides, viies 150 inimelu.

Pärast New Yorki kaksiktornide traagöödiat võeti vastu rida otsuseid, et muuta lennundusregulatsioone nii julgestuse kui ohutuse vallas. Enne seda juhtumit, ei osanud ükski lennundustegelane aimata, et terroriakti teostavad koolitatud piloodid ise. Suurt tähelepanu pöörati meeskonna kabiini kindlustamisele võimaliku terroriakti eest.

Samas tuleb tunnistada, et nn inimlik faktor, siinses kontekstis pilootide võimalik hullumine, surm vm selline, jääb eksisteerima ka edaspidi. Ühegi kuitahes range ohutusmeetmega ei saa vältida selliseid, tõenäosuslikult siiski üliväikseid, juhtumeid.

Germanwingsi teise piloodi, 28-aastase Andreas Lubitzi tegutsemine osutus võimalikuks ilmselt seetõttu, et pärast nn kaksiktornide juhtumit, on võimalik kokpiti uks seestpoolt sulgeda nii, et väljastpoolt, isegi teades koodi, ei ole seda võimalik avada. See meetmega sooviti välistada võimalikku lennuki ülevõtmist terroristide poolt.

Kui see oletus osutub tõeseks, tuleks püüda lennundusregulatsioone muuta viisil, et taolisi olukordi vältida.

Väga kiirelt reageeris odavlennufirma Norwegian. «Kui üks inimene lahkub kokpitist, peab seal nüüdsest olema kaks inimest,» ütles lennundusdirektor Thomas Hesthammer. See on üks võimalus, ilmselt esitatakse teisigi ettepanekuid.

Tuleb loota Saksa ja Prantsuse lennuõnnetuste uurijate, kes teadaolevalt on ühed parimad maailmas, kompetentsele ja kiirele tegutsemisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles