Juhtkiri: õpime e-riiklikult mõtlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajast, mil tavainimese ettekujutus e-riigist oli umbes selline, et ministrid istuvad arvutite taga ja vahetavad digitaalselt dokumente, on palju vett merre voolanud. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on iga kuu, päev ja tihti isegi minut vägagi kaaluka tähtsusega. Oleme jõudnud olukorda, kus avalikkus omandab järjest enam võimet ja teadlikkust e-riigi arendamise teemal kaasa rääkida. See on väga oluline, sest e-riik on ju samamoodi inimeste kokkulepete kokkulepe, lihtsalt nüüdisaegsemas vormis.
Avaandmete teema, millest tänases Postimehes pikemalt juttu, on suund, millega tegelevad paljud riigid ja ka Eestil tasub sellega tegeleda. Avaandmed tähendavad asutuste loodavaid kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetavas formaadis andmeid, millel puuduvad kasutamist ja levitamist takistavad piirangud. Avaliku teabe seaduse sättega pidi tänavu jaanuarist avaandmete keskkond toimima hakkama. Portaal ongi loodud, kuid asutused on sinna esialgu andmeid sisestanud üpris kaootiliselt.
Asutusi võib muidugi karistada, kuid ilmselt oleks asi edukam, kui õnnestuks näidata, millist konkreetset kasu nende andmete avaldamine võib anda. Andmeid, mida tuhanded astutused ja sajad registrid koondavad ja toodavad, on tohutult, kuid mida nendega õigupoolest peale hakata? Eesti (eestikeelne!) turg on samas paratamatult väike, seega pole ka potentsiaalselt rakendusi tootvail eraettevõtteil olnud just ülearu suurt ärilist huvi omalt poolt peale käies protsessi kiirendada. Kindlasti esineb kohati ka õigustatud kartusi – näiteks et kaks eri asutuste andmebaasi võivad küll sisaldada avaandmeid, kuid kogumina anda niisugust teavet, mille avalikku levitamist ei saa teatud põhjustel lubada. See aspekt vajaks põhjalikumat analüüsi, kui seni on tehtud.
Niisugusel juhul küsitakse sageli: kas klaas on pooltäis või pooltühi? Tuleks vastata, et ikka pigem pooltäis. Kui keegi on andmeid küsinud, on ta reeglina need ka saanud. Näiteks kasutavad paljud tallinlased oma nutiseadmetes rakendust, mille abil saavad hõlpsasti planeerida oma liiklumist ühistranspordis – millal buss tuleb, kuidas ümber istuda jne. Näide avaandmete kasutamisest on ka mõttekoja Praxis meieraha.eu, mis on katse veebirakenduse kaudu visualiseerida riigieelarvet.
Avaandmete portaal on tore, praegune tühjus seal jääb loodetavasti ajutiseks. Nii nagu avaandmete üks omadusi on masinloetavus, peaks ka avaandmete portaal täituma andmetega automaatselt. See tagaks andmete värskuse. Aga need on kõik tehnilised detailid. E-Eestile on väga tähtis, et nii riigiasutuste inimesed kui ka eraettevõtjad leiaksid järjest enam mooduseid, kuidas neid andmeid meie kõigi heaks tööle panna. Andmetest on kasu ainult siis, kui keegi neid kasutab.
Mõnikord ei liigu asjad nii kiiresti, nagu entusiastid näha tahaksid ja nagu vahest ka seadusesse kirjutatakse. See on loomulik. Oluline on, et me õpiksime järjest enam e-riiklikult mõtlema.