Õpetajate Lehest võib reedel lugeda:
Reedel Õpetajate Lehes: kohustuslik õuevahetund, lasteaiast otse ülikooli, erilisem laps
19. märts 2015, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emakeelepäev tõi Latokartano kooli suursaadiku
Eesti Soome saatkonna töötajad eesotsas suursaadik Margus Laidrega külastasid emakeelepäeva puhul Latokartano põhikooli, kus soome-eesti kakskeelsetes klassides õpib 121 eesti last. Laidre innustas saatma saatkonnale oma mõtteid Eestist.
Punapõsed või treenitud pöidlalihased?
Viimase talvenädala suvesoe on toonud ka lapsed kooliõuedele. Paraku suurema osa aastast mööduvad enamikus koolides vahetunnid koridorinurkades nuhvleid põrnitsedes ja sõrmelihaseid treenides. Soomes seevastu on õuevahetunnid kohustuslikud ning nutiseadmed peavad koolikotis peidus olema.
Aasta parim keeletegu
Möödunud reedel kuulutati Põltsamaa ühisgümnaasiumis välja tänavune keeletegu. Õpetajate Leht uuris võiduka keeleteolise Leelo Kingisepa käest, mida peidab endas aasta parimaks keeleteoks kuulutatud «Keeleklikk» – iseõppijale mõeldud veebipõhine keskkond, kus eesti keelt saab õppida nullist alustades ja tasuta.
E-etteütlusel oli võidukas Jaan Poska gümnaasium
Vikerraadio emakeelepäeva etteütlusel osales üle 800 õpilase, neist peaaegu kolmandik oli Jaan Poska gümnaasiumist. Kuidas Jaan Poska gümnaasiumis emakeelepäeva peeti ja etteütlust tehti?
Eriline-erilisem-erilisim
Kati Saara Vatmann: «Erilisemas lapses avalduks otsekui lapsevanema piinlik saladus – temas paistab välja miski soovimatu, mis on tema vanemates peidus. Sellest kõnelemine ja abi pakkumine võib lõppeda krahhiga.»
Jätke see maa sisse!
«Euroopa Liidu arenev kliimapoliitika töötab Eesti valitsuse soovidele risti vastu ja pole kaugel päev, mil kõrgetelt Eesti emissaridelt Brüsselis hakatakse teravalt ja nõudlikult küsima: kas te me kliimapoliitikast pole midagi kuulnud, et taotlete raha investeeringuteks kohtadesse, kust meie tahame kogu oma raha välja tõmmata,» kirjutab Kaarel Tarand.
Millega võrdleksid keelt sina?
«Keel pole ainult keeletunnid ja sõnaraamatud. Tore, kui ka keeleartikleid saatvatel fotodel oleks vaheldusrikkuse mõttes ja kujutlusvõime kosutamise huvides aeg-ajalt kujutatud midagi muud,» soovitab Priit Põhjala «Keelekaste» rubriigis.
Kas haridustehnoloogia asendab puust mänguklotse?
«Tehnoloogia on muutnud meie elu kergemaks, põnevamaks ja mugavamaks, kuid see võib olla ka probleem,» kirjutab Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi doktorant Rea Raus.
Paar küsimust võõrkeeleõpetajate koolitamise kohta Tartu ülikoolis
«Ilmselt peaks ülikooliõpe kestma pisut kauem, sest mina ei kujuta ette, et 3+2-õppes saaksid üliõpilased omandada kahte ainet ja nende didaktikat samas mahus ja heal tasemel. Kõik see muidugi eeldab, et õpetajaamet oleks piisavalt atraktiivne ning prestiižne,» arvab Hugo Treffneri gümnaasiumi inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt.
Lasteaiast otse ülikooli
Kakskümmend neli aastat lasteaias rendipinnal tegutsenud Tartu Waldorfgümnaasium sai mullu sügisel hakkama tõelise julgustükiga – ostis endale päris oma kodu, maaülikooli endise peahoone. Esimene talv esinduslikus sammastega majas Tartu piiril on seljataga.
Õpilased kuulasid huviga lugusid digitulevikust
Kaht algatust – «Tagasi kooli» ja «Reaalainetega edukaks» – lõimides saatis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus oma kolleegid koolidesse digiteemadel tunde andma. «Üks meie eesmärke ja lootusi on, et Eesti kõrgkoolides asuks IKT-erialadele igal sügisel õppima tuhat esmakursuslast Eestist,» kirjutab HITSA kommunikatsioonijuht Epp Alatalu.
Erivajadusega noor tuleb kutsekooli puhta lehena
Tallinna teeninduskoolis õpetatakse erivajadustega õpilasi juba 2002. aastast. Esimene kogemus saadi koostöös tänase Tondi põhikooliga, mille õpilastest moodustati puhastusteenindajate õpperühm, ja mitu lõpetanut leidis endale ka töökoha. Praegu tehakse koostööd ka Kadaka põhikooliga ning lihtsustatud õppekavad võimaldavad vastu võtta neidki, kes on kooli lõpetanud varasematel aastatel.
Teadus teeb Nokiat
«Kui juba uue teaduse-innovatsiooniministeeriumi tegemiseks peaks minema, siis loomulikult oleks hea kuskilt ka kokku hoida. Minu arvates on kultuur üldse sisuliselt keskkonna ja tervise kategooria, seega võiks kultuur kolida kogu täiega sotsiaalministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi alla. Kultuur ja sport saavad 3 protsenti, teadus ja innovatsioon ainult 1 protsendi riigieelarvest (tegelikult vist isegi vähem). Need osad võiksid olla 2:2,» kirjutab TTÜ tehnomeedikumi juhtivteadur Ago Samoson.
Eripedagoogika ja logopeedia – ei midagi tavalist!
TÜ lektor, eripedagoogika õppekavade programmijuht Pille Häidkind: «Veebruaris kinnitas Tartu ülikooli senat uue nimega magistriõppekava «Eripedagoogika ja logopeedia». Esmakordselt on õppekava nime sees sõna «logopeedia» ning loodetavasti leiavad logopeediahuvilised noored nüüd õppekava kergemini üles.»
Ameerikas keelekümblust õppimas
Innove keelekümbluskeskus viis veebruaris kahesuunalise keelekümbluse lasteaiaõpetajad nädalaks kogemusi omandama USA-sse Minnesota ülikooli. Kahesuunalist keelekümblust (pool päeva eesti ja pool vene keeles) hakatakse sügisest rakendama ka Eesti lasteaedades.
Kas Jukust on saanud Juhan?
Veebruari lõpus kogunesid vabaõhumuuseumisse muuseumipedagoogika juubelikonverentsile muuseumihariduse edendajad, kes mõtisklesid muuseumihariduse vajalikkusest ja selle rolli arengust ajas, kõnelesid koostööst koolide ja õpetajatega ning arutasid, kuidas muuta muuseumi kui haridusasutust külastajatele atraktiivsemaks.
Palju õnne, Contra!
Emakeelepäeval kuulutati välja tänavuse Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse vallas pälvis preemia Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu «Kõik on kõige targemad», mis kuu aja eest valiti ka kaunimate raamatute hulka. Poes pole seda raamatut müügil olnudki, ometi on nii mõnelgi õpilasel see vahva värviliste piltide ja contralikult krutskiliste tekstidega luulekogu kodus olemas. Kuidas nii, selgitab Tallinna keskraamatukogu juht Kaie Holm.
Inga Mangus: «Ideaalis võiks igale keeleõppijale olla oma õpik»
Ma naudin õpiku kirjutamist, tunnistab Puškini instituudi direktor Inga Mangus, kes on praeguseks välja andnud 22 õpikut nii eesti ja vene õppekeelega koolidele kui ka täiskasvanuile ning peab oma südameasjaks vene keele, kirjanduse, hariduse ja kultuuri tutvustamist.
Lastega koos nukke tehes õppisin ka ise
Paljude tuntud tele- ja teatrinukkude looja kunstnik Gunta Randla jutustab oma tööst Mustamäe laste loomingu maja teatrinuku ringi juhendajana ning sellest, kuidas ta meisterdas Jaanus Vaiksoo aabitsa järgi aabitsapoiss Jaagupit.
Autospordi rollist tehnikateaduste propageerimisel
«Ikka on arutatud, mis on Eesti autospordi eesmärk. On see kodumaine suure tiitlivõistluse etapp või päris oma F1 maailmameister? Vahet pole, sest oluline on end autospordis sees olles hästi tunda. Ükskõik, mida me seejuures teeme – oleme sõitjad või pealtvaatajad,» kirjutab Eesti autospordi liidu ringrajakomitee esimees Martin Harak.