Jalanõudest ja suuremeelsusest

Janar Ala
, kultuuritoimetuse toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janar Ala.
Janar Ala. Foto: Toomas Tatar

Olin läinud tagatuppa peitu, sest õelapse sünnipäev ähvardas tekitada neuroosi. Lapsed möirgasid ja keegi ei tahtnud kuuldagi, et neile muinasjuttu ette loetakse. Kas tahate muinasjuttu kuulata, küsis õde, mul on CD-plaadil üks muinasjutt, näitleja loeb ja puha, väga huvitav ja põnev on. Ei taha, vastasid lapsed nagu üks mees kategooriliselt.

Viibisin siis oma vaikses olekus ja silmitsesin uusi Nike tosse, mille olin just Jõhvist ostnud. Mida rohkem tosse silmitsesin, seda rohkem hakkasid need mulle meeldima. Kujutlesin, kuidas ma oma uute tossudega kogemata porilompi astun. Appi, mis mõtted, kutsusin ennast korrale, kui saabus Facebooki sõnum.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles