Järgmisel esmaspäeval möödub aasta, kui Krimmi elanikud «viisakate inimeste» kaitse all hääletasid referendumil Venemaaga ühinemise poolt. Mida rohkem aega sellest möödub, seda avameelsemalt Venemaa president Putin tunnistab, kuidas see kõik oli organiseeritud.
Mäletatavasti oli Kremli aastatagune versioon lühidalt selline: Kiievis tuli revolutsiooni tulemusena võimule «fašistlik hunta», kes kavatses korraldada Krimmis verise arveteõiendamise venekeelse elanikkonnaga, sellest pääsemiseks moodustasid Krimmi elanikud ise omakaitsesalgad, kutsusid Moskvat appi ning viisid läbi referendumi ühinemiseks Venemaaga.
Kreml eitas algul igasugust seotust tehnika viimase sõna järgi relvastatud ja ilma eraldusmärkideta «roheliste mehikeste» salkadega. Alles aasta lõpus tunnistas Putin, et jah, oli küll tegemist Vene eriüksuslastega.
Veel huvitavam on lugu sellega, millal hakkas Kreml plaanima konkreetset Krimmi ühendamist.
Kohtumisel ajakirjanikega eelmise aasta 4. märtsil ehk kaks nädalat enne Krimmi astumist Venemaa koosseisu ütles Putin Krimmi võimaliku ühendamise kohta: «Ei, seda ei kaaluta.» 18. märtsil, Krimmi Venemaa kooseisu võtmise käskkirjale alla kirjutamise järel, ütles Putin telepöördumises: «Krimmi ja Sevastoopoli elanikud pöördusid Venemaa poole üleskutsega kaitsta nende õigusi.» Kuu aega hiljem väitis Putin telesuhtluses rahvaga: «Venemaa ei planeerinud Krimmis kunagi mingeid anneksioone ega mingeid sõjalisi tegevusi. Mitte kunagi!» Kremli sõnum oli kogu eelmine aasta sama: me ei plaaninud midagi, aga pärast rahva otsust referendumil ei jäänud meil muud üle.
Nüüd, 8. märtsil näitas Venemaa riiklik telekanal Rossija-1 reklaami peagi eetrisse tulevast filmist «Tee kodumaale», mis räägib Krimmi ühendamisest Venemaaga.
Putin jutustab filmis avameelselt, kuidas algas «töö selle nimel, et tuua Krimm tagasi Venemaa koosseisu». Putini sõnul kutsus ta Kremlisse Venemaa eriteenistuste ja kaitseministeeriumi juhid ning andis neile ülesande päästa Ukraina kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši elu.
Edasi ütleb Putin tähelepanuväärse lause: «See oli ööl vastu 23ndat (veebruari), me lõpetasime umbes kell 7 hommikul. Ning lahku minnes ütlesin ma kõigile kolleegidele: «Me oleme sunnitud alustama tööd selle nimel, et tuua Krimm tagasi Venemaa koosseisu.»»
Kiievis oli selleks hetkeks parlament Janukovõtši 12 tundi tagasi võimult tagandanud. Krimmis oli aga 23. veebruari hommikul kõik rahulik, esimene suurem venemeelne meeleavaldus kogunes Simferoopolis sama päeva pärastlõunal. Krimmi parlamendihoone hõivamiseni «roheliste mehikeste» poolt jäi veel neli ööpäeva.
23. veebruari õhtul lõppesid Sotšis alles taliolümpiamängud. Putin tuli pidulikule lõpetamisele juba plaaniga Krimm Ukrainalt jõuga ära võtta.