Põnevust jagus viimase sekundi viimase sajandikuni – nii võiks Ladõnskaja-Sesteri rebimise kohta riigikokku pääsemise pärast öelda spordikommentaator. Meenub 1980. aasta taliolümpia, kus soomlane Juha Mieto kaotas 15 km distantsil olümpiakulla rootslasele Thomas Wassbergile 0,01-sekundilise vahega.
Juhtkiri: põnev rebimine poliitika «suusastaadionil»
12. märts 2015, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimispäeva õhtul teatati, et IRLi nimekirjast saab riigikokku Viktoria Ladõnskaja, mõni aeg hiljem, et väike edumaa oli ta erakonnakaaslasel Sven Sesteril. Nüüd, pärast protesti ja häälte ülelugemist, on Ladõnskajal kirjas üks hääl rohkem kui Sesteril.
Isiklikku draamat on siin küllaga, ent Eestiski on valimistel olnud palju dramaatilisemaid häälte ülelugemisi, kus vaid vähestest häältest sõltus, mitu mandaati üks erakond üldse saab. Üks lähiajaloo kuulsamaid häälte ülelugemisi oli 2000. aastal USAs Floridas – selle tulemustest sõltus, kas USA presidendiks saab demokraat Al Gore või vabariiklane George W. Bush.
Praegu on kõige olulisem küsimus, kas ilmnes süsteemseid vigu protseduurides või olid vead häälte lugemisel paratamatud ning nende parandamine pärast proteste loomulik osa valimistest. Esialgsete hinnangute järgi võib öelda, et olulisi süsteemseid vigu välja ei tulnud. Edaspidi võiks valimiskomisjon valijaid paremini teavitada, mida teha siis, kui kandidaadi numbri kirjutamine vussi läheb – rikutud sedeli asemele saab küsida uue.
Sedelitelt loevad valijate selgema ja värisevama käekirjaga kirjutatud numbreid inimesed. Üksikutel juhtumitel on tõlgendamisruumi, kas lugeda number arusaadavaks või panna sedel kehtetute hulka. Sellised inimlikud tõlgendusvead on ilmselgelt paratamatud.
Iga tuhande sedeli kohta tõlgendati korduslugemisel teisiti kahte. Kui avastatud vigade osakaal kogu valijate arvule üle kanda, oleks üle Eesti vigaseid sedeleid kokku üle tuhande. Enim hääli saanud Reformierakonna jaoks tähendaks see tõlgendusviga pluss/miinus 300 häält ning enim hääli saanud kandidaadi Edgar Savisaare jaoks pluss/miinus 50 häält. Protestida ja vaielda on mõtet siis, kui sellest midagi sõltub, Ladõnskaja ja Sesteri väikese häälteerinevuse juures oli see mõttekas, nagu tulemusest näeme.
Valmisprotseduuride õigsuses pole põhjust kahelda, kui see võimaldab kandidaate saadud häälte arvu järgi adekvaatselt järjestusse seada. Piiripealseteks juhtumiteks ongi kandidaadil võimalus esitada protest ja nõuda häälte korduslugemist. Nii ka praegu juhtus.
Tõsi, e-valimistel pole võimalik numbreid mitut pidi tõlgendada ning valija saab antud hääle üle kontrollida ja seda vajadusel muuta. Samas pole keegi valmis selleks, et paberhääletusest lähematel aastatel või isegi aastakümnetel täielikult loobuda.