Alatskivil elasid 19. sajandi algul kolm õde, metsaülema tütred. Umbes nagu Tšehhovil, aga nad olid mitte vene-, vaid saksakeelsed. Siis kolisid tütred Tartusse, kus hakkasid otsast mehele minema, ikka erinevatele saksakeelsetele, et kõik oleks, nagu peab: Kirche, Küche und Kinder. Kui üks õdedest hakkas luuletama, suitsetama ja muidu boheemitsema, siis oli see fui! Ta ei sobinud korralikku seltskonda. Aga muidu olid õed üksteisega tihedalt seotud ja isegi kui nad eraldi elama kolisid, moodustasid nad ikkagi ühise pere, kes üksteist väga armastas ja hoidis.