Juhtkiri: Avaldus kui ühiskondlik lepe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eile avalikkuse ette jõudnud ja ka Postimehes avaldatud ettevõtjate ja ametiühingute ühisavaldus on pretsedenti loov samm tööturu osapooltelt, kes tavaliselt omavahel riikliku lepitaja vahendusel piike murravad. Esmapilgul võib selline avalik käepigistus tunduda naljakaski, kuid on põhimõtteliselt vägagi tervitatav lähenemine, pidades silmas näiteks tulevasi omavahelisi vaidlusküsimusi ja läbirääkimisi. Sellega kinnitatakse muu hulgas, et suudetakse kokku leppida mängureeglites, mitte rääkida aiast ja aiaaugust.

Aeg ühisavalduseks, mille on allkirjastanud Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit, on enam kui sobiv. Uus riigikogu koosseis on just valitud ning algamas konsultatsioonid valitsusliidu kokkupanemiseks.

Ettevõtjate ja ametiühingute ühised ettepanekud Eesti edasiviimiseks on kindlasti hea alus tulevase koalitsioonileppe osas. Dokument suunab poliitikuid kokku leppima sisulistes reformides, mitte niivõrd sellest, kuidas kellegi positsioon toiduahelas ja võimukoridorides olema saab.

Sisuliselt on ühisavaldus põhiosas üsna sarnane detsembris avalikustatud Eesti Koostöö Kogu riigipidamise kavaga, samuti strateegiliste visioonidega, mis joonistusid välja erakondade valimisplatvorme analüüsinud mõttekojas Praxis. Ettepanekute pakett koosneb kuuest alateemast, mis puudutavad haridussüsteemi arendamist, haldusreformi, riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamist, kvaliteetsemat õigusloomet, tõhusamat avalikku haldust ja avalike teenuste kestlikkust. Vajadust tingivad muutuvad olud – tööturule tuleb vähem töötajaid, kui sealt lahkub, maksumaksjaid jääb vähemaks, ülalpeetavate osakaal ja ühiskonna kulud suurenevad.

Seda, et praegu on ka poliitiline põld valmis uue saagi jaoks seemne külvamiseks, näitavad ka esimesed reaktsioonid ettevõtjate ja ametiühingute ühisavaldusele. Erinevalt näiteks mitmetest riigikontrolli soovitustest, millesse on mõnigi kord suhtutud tarbetu üleolekuga, võetakse seekordset dokumenti tõsiselt. Näiteks ütles peaminister ja valimised võitnud Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, et ühisavalduses loetletud kuues punktis on palju sellist, mis igal juhul tuleb ellu viia.

Tulevase valitsemise kavaga võiks uus võimuliit seega panna justkui omapoolse allkirja algatusele, mida tinglikult võiks nimetada ka ühiskondlikuks leppeks. Seda viimast on avalikus debatis tihti asjatult demoniseeritud, nagu näiteks ka sõna «haldusreform». Sest nimetagem asju kuidas tahes, meil on vaja nende teemadega sisuliselt tegeleda. Ja seejuures on oluline omada eeldusena ühisosa, sest me kõik tahame ju elada jõukamas ja õnnelikumas Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles