Juhtkiri: Moskva mattis lootuse

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile maeti Moskvas Boriss Nemtsov. Venemaa opositsiooni üks tuntumaid tegelasi, kunagine Vene asepeaminister tapeti 27. veebruari õhtul Kremli müüri ääres sillal. Avalikumat kohta on Moskvas raske leida. Kuid osa kaameratest olid just sel ööl välja lülitatud, teiste vaatevälja varjas hoolimata plusskraadidest lumekoristusmasin. Tapjad olid oma puutumatuses kindlad. 

See mõrv ei erinenud palju varasematest sarnastest. Magadani kuberner Valentin Tsvetkov tapeti 18. oktoobril 2002. Poliitik Sergei Jušenkov tapeti 17. aprillil 2003. Uuriv ajakirjanik Juri Štšekotšihhin suri pärast mürgitamist 3. juulil 2003. Venemaa juhtivaid rassismi- ja ksenofoobiaeksperte Nikolai Girenko tapeti 21. juunil 2004. Ajakirjanik Paul Klebnikov tapeti 9. juulil 2004. Ajakirjanik Anna Politkovskaja tapeti 7. oktoobril 2006. Endine julgeolekuohvitser Aleksandr Litvinenko suri pärast mürgitamist 23. novembril 2006. Inimõiguste eest võitlejad Stanislav Markelov ja Anastasia Barburova tapeti 19. jaanuaril 2009. Ajakirjaniku ja inimõiguste eest võitleja Natalia Estemirova surnukeha leiti 16. juulil 2009. Jurist Sergei Magnitski suri vanglas 16. novembril 2009. Ajakirjanik Mihhail Beketov suri 8. aprillil 2013 peksmisel saadud vigastustesse.

Nemad on vaid tuntumad, sarnaste mõrvade loetelu on pikem. Ometi on Boriss Nemtsovi tapmise järeldused Venemaa jaoks märgilised. On väga raske uskuda, et opositsiooni ühe liidri mõrvamise järel on Putini Venemaa jaoks enam võimalik liikuda demokraatlikuma riigi suunas. Edasi paistab olevat vaid üks tee: kaugemale vabadusest, kaugemale inimõigustest, ja paratamatult ka kaugemale Euroopast. Isegi kui Putini ja lääne liidrite erimeelsused Ukraina küsimuses leiaksid leevendust, on lõhe aina suuremaks kärisemas.

Muidugi võib juhtuda, et Nemtsovi tapmine muudab Vene inimeste arusaama Putini režiimist. Ometi on seda raske uskuda. Just nagu varasemaid tapmisi, on ka seda püütud matta eksitava informatsiooni alla. Üllatav ei ole mitte see, et Kreml seda jätkuvalt teeb, vaid see, et lääne meedia on varmalt valmis sihilikku valeinfot võimendama. Nii ilmus eile BBC lehel loetelu võimalikest Nemtsovi tapmise põhjustest, milles võrdsena teiste seas seisis välisriikide luureagentuuride sekkumine, rääkimata muudest, veel otsitumatest teooriatest.

Vabariigi aastapäeval tõi president Toomas Hendrik Ilves sarnase näitena versioonid, mida pakuti Malaisia reisilennuki MH17 huku põhjuste kohta: Vene rakett, Ukraina hävitaja, juba varem surnud inimesi täis lennuk, mis Ukraina kohal plahvatama pandi, ja UFOd. Kui kõik on esitatud võrdväärsete «tõdedena», on valed lihtsad levima.

On aga sündmusi, mille puhul on tõsiasjadele raske vastu vaielda. 27. veebruaril oli Boriss Nemtsov elus, 3. märtsil maeti ta Moskva Trojekurovskoje kalmistule. Tema uurimus Venemaa sõjaväe osalusest Ukraina sõjas jäi pooleli, tapmisööl viisid uurijad Nemtsovi korterist kaasa dokumendid ja arvutid, mis teeb kolleegidele tema töö jätkamise pea võimatuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles