Indrek Kuus: päev pärast valimisi Võimjalas

Indrek Kuus
, päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek kuus
Indrek kuus Foto: Postimees

Koolibuss saabus täpselt kell 7.30. Küla kolm last sõitsid tõmbekeskusesse haridust ja tasuta koolitoitu saama. Umbes samal ajal ärkas Veiko, kes palus valimistulemusi kommenteerida oma naisel Pillel.

Viimane ei teadnud suur midagi. «Mis vahet seal on, lollakas, söö ära ja mine tööle,» lausus ta sõbralikult. Veiko nõustus kalli kaasaga, kuid palus ta voodisse, et teha välkrünnak iibe asjus, ettepanek aga ei leidnud toetust.

Kell 10 avati vallavalitsuse kõrval asuv kauplus. Valimispastakatele 117 eurot kulutanud vallavanem Valdek oli valimistulemusega kursis. Ta oli väga õnnetu ja nägi välja nagu uppunud padi, sest sai ainult 22 häält. Ometigi elas vallas tal sugulasigi rohkem. Valdek oletas, et ebaedu põhjuseks oli vana peretüli, kui ta laenas kunagi tädi Miinalt 5000 rubla, kuid ei maksnud tagasi. Samuti sõitis ta joobnud olekus sovhoosi uue kombainiga jõkke.

Heldur ja Priit jõudsid poodi kell 10.08. «Hilinesime, vabandust,» teatas Priit ja küsis, kes siis uus peaminister on. «Kas Muna-Juss?»

Heldur ja Priit polnud mingid lihtsad tööinimesed, vaid kavalad kuldsete kätega joodikud. Nad said Ellenilt esmalt riielda, alles siis õlled ja läksid kaupluse ette pingile. Ilm oli ilus ja tuju oli hea. Nad vestlesid Eesti poliitikast ja vaagisid sündmusi Venemaal ja Ukrainas. Ka oli teemaks külla kolinud naine.

Poodi oli tarvis tulla ka vallavanem Valdekul. Küll oleks ta tahtnud poe ees kevadise päikese paistel ise pingil istuda, õlut juua ja vanamuttidega lobiseda, kuid vallavanemal ei sobinud. Ta kartis, et varsti tuleb erakonna peakontorist kuri kõne, kus teatatakse tema ametist mahavõtmisest.

Heldur ja Priit tegid lahti teised õlled, kell oli 10.50. Poe ette sõitis auto, kust väljusid neli mustade ülikondadega meest ja sisenesid vallavalitsusse. Mõni minut hiljem tulid nad välja ja sõitsid minema. Vallavalitsuse uksele ilmus rõõmust särav Valdek.

«Kurat, valimised olid ära, aga Eestis ei juhtu õnneks mitte midagi! Juhhuu, kõik läheb vanaviisi. Kohe algavad koalitsioonikõnelused ja ma pean vist Tallinna tööle minema. Paneme aga edasi,» rääkis Valdek õnnelikult, ostis Heldurile ja Priidule pudeli viina, istus koos nendega poe ette maha ja viskas lipsu prügikasti. «Eesti sammub oma rada,» võttis Valdek laulu üles ja seadis sammud naise juurde, kes just oli külla kolinud. «Võitja võtab kõik,» kuulutas Valdek.

Möödusid kuud, kui Heldur ja Priit, Ellen ja uus naine külas ja teised nägid, kuidas Valdek televiisoris rääkis haprast julgeolekust Euroopas ja kordas, et Eesti saab jõukaks. Võimjalas ei juhtunud sel ajal eriti midagi, kui Miinale võlgu jäänud Valdek Tallinnas töötas. Kombaini jõkke ajamise olid kõik juba unustanud. Elu läks edasi ja Veiko tegi Pillele 2. juuniks vanaema majas korralikult iivet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles