Postimehe vastutava väljaandja Mart Luige sõnul on teemasid, millest president soovib alati võimalusel rääkida, nende hulka kuuluvad kahtlemata haridus ja julgeolek ning need teemad olid olulised ka tänavuses kõnes.
Mart Luik: Ilvese kõnes olid olulised teemad haridus ja julgeolek
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
24. veebruar 2015, 19:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma saan küll aru, miks president ühes lõigus räägib Euroopa julgeolekustruktuuri kokkukukkumisest, teises jõu ja vale pealetungist ja kolmandas väidab meile, et Eesti on hästi kaitstud. Kuid paraku pole kodaniku jaoks viimane presidendi kinnitus väga veenev. Täna toodi Narva keskväljakule kõik, mis Eestil on sõjatehnikast välja panna. Ja seda pole palju. Tõsi, Eesti president ei peaks mitte olema paanika õhutaja. On igati asjakohane tema etteheide neile Lääne poliitikutele, kes varem meie Vene ohu juttu paranoiaks pidasid ja nüüd võtavad ise väita, et «Balti riigid on järgmised». Kuid samas Ukraina sõja küsimustes on Toomas Hendrik Ilves ilmselt kõige kriitilisema positsiooniga Euroopa riigipea ja sinna pilti ei mahu tees hästikaitstud Eestist.
Hariduse lõigust ma ei saanud päris lõpuni aru, et kas presidendi arvates on vaja jõuliselt haridust reformida või mitte. Kui jah, siis kuidas seda teha nii, et «Kool ei tohi kusagil jääda nõrgaks ei õppija ega kooli asukoha, omavalitsuse omavoli või halva juhtimise tõttu.» Paljud väiksed koolid toimetavad niigi oma võimete piiril. See on ju kena jutt, et õpetaja töö peab olema väärtustatud, kool peab käima ajaga kaasas jne, aga kuidas seda meie piiratud ressursside juures siis teha?
President on olnud aastaid arvamusel, et Eesti ajakirjandus on kehv ja seetõttu tuli tänases kõnes meedia tunnustamine paraja üllatusena. Eriti veel seetõttu, et kõne saab peetud pool aastat peale ajakirjanduse jõulist ekskursiooni presidendipaari eraellu.
Mis kõnest ehk puudu oli? Rahva tarkust valimistel esile tõstes kipume me seda vist üle hindama. Sama rada läheb ka president. Ometi võime siinsamas Euroopas oma silmaga näha, et rahvas võib valida oma juhtideks Kreeka Syriza ja Ungari Jobbiku. Täiesti demokraatlikult.