Lauri Vahtre: 1944 ja kaks leppimist

Lauri Vahtre
, ajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Vahtre
Lauri Vahtre Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Ajaloolane Lauri Vahtre pakub pärast filmi «1944» nägemist välja kaks mõttekäiku, kuidas leppida nii kahes erinevas võõras mundris võitlemise valusa mälestusega kui ka meie kohaga ajaloos.

Traagiline 1944. aasta on meie ajaloomälus tänini hell, tuikav koht. Ühest küljest kangelaslik, teisalt pika vabadusekaotuse ettekuulutaja. Siit tekivad kiuslikud küsimused: kas 1939. aastal tulnuks vastu hakata? kas eesti mehed sõdisid kõik valel poolel? kas nende vaev ja eneseohverdus oli asjata? Vastata võib mitmeti, kuid üks on selge – meil on vaja leppida esiteks üksteisega ja teiseks oma ajalooga. Pole mõtet halada võimalike eksimuste üle, vaid võtta õppust ja leida halva seest üles hea. Milleks Nüganeni-Kunnase võimas film «1944» ka kõik võimalused avab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles