Kaks sündmust, samast temaatikast ajendatud, langesid eile kokku. Esiteks toimus Postimehe arvamusliidrite lõuna, kus sel korral olid kõneks soorollid. Ja teiseks ilmus Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse koostatud uuring Eesti meeste hoiakute ja käitumise kohta.
Mõlemat koos vaadates ilmneb, et need kaks mitte üksnes ei võimenda teineteist, vaid aitavad teineteist vastastikku seletada. Aga et selleni jõuda, peab mõlemat lähemalt vaatama.
Arvamusliidrite lõunal kõnelenud akadeemik Richard Villems tõi näite tavaliste šimpanside ja kääbusšimpanside erinevusest, mis ei puuduta mitte niivõrd nende välised tunnuseid, kui hoopis nende sotsiaalset käitumist. Tavaliste šimpanside kogukond põhineb klassikalisel alfaisase mallil, kuid kääbusšimpanside puhul on evolutsioon läinud teisti: looduslik valik eelistas agressiivsuse asemel kokkulepete otsimist ja püüet lepitada konfliktid juba eos. Kas see tähendab, et tavalised šimpansid on machoʼd ja kääbusšimpansid pehmod? Üldse mitte. Selgub, et jahipidamisel nende käitumine ei erine, sotsiaalsete väärtuste lisandumisega ei ole ellujäämist tagavad võimed kuhugi kadunud, pigem vastupidi.
Ja nüüd Tartu Ülikooli uuringu juurde. Ehkki uuritud oli paljusid aspekte Eesti mehe käitumises ja hinnangutes, oli kõige huvitavam neist see, mis käsitles väärtusi, mida mehed oluliseks peavad. Selgus, et kaugelt enam kui materiaalset kindlustatust, tööalast edu ja avaliku elu tegelaseks olemist hindasid mehed armastust. Enam kui 63 protsenti vastanutest pidas seda väga tähtsaks, tabelis teisel kohal oli eluase ja kolmandal laste kasvatamine.
Näib, et on aeg stereotüübid ümber lükata. Materiaalsete väärtuste asemel on Eesti mehele olulised armastus, lapsed ja kodu. Selle üle, et üleminekuühiskonna valdavalt materiaalsed väärtused oma kaalukust kaotanud on, võib vaid rõõmu tunda.
Ja siin on aeg pöörduda tagasi Richard Villemsi ettekande juurde Postimehe arvamusliidrite lõunal. Ehk oleks aeg küps selleks, et teha selge vahe soorollide ja sooliste stereotüüpide vahel. Inimene on evolutsiooniliselt kujunenud kahesooliseks, see on paratamatu. Kuid see ei tähenda sugugi, et soolised stereotüübid muutuda ei võiks. Nagu Villemsi toodud näidetest selgus, ei ole need sugugi paratamatud, vaid võivad ajast ja olukorrast sõltuvalt väga palju erineda.
Ja siit jõuame arvamusliidrite lõuna teise kõneleja, kirjaniku Kristiina Ehini öeldu juurde. Soorollid, mida me ühiskonnas toimides püüdlikult ette kanname, kannavad vahel kahjuks ka hoiakuid, mis ei sobi kuidagi inimeseks olemise juurde, leidis ta. Tema toodud kujund keskaegsetest haudadest, mida võime küll katta moodsa elamukvartaliga, kuid millest üks kopatäis mulda võib kogu mineviku taaga taas lagedale tuua, sobib selle kirjeldamiseks väga hästi.