Thomas Carlyle on väga tabavalt märkinud, et iga asja tegemiseks on kaks põhjust – hea ja tegelik.
Otsuse juures, millega saadetakse Eesti mereväelased ELi piraadijahimissioonile EUFOR Atalanta, võib esimese hea põhjusena nimetada humanitaarset. Miljonite Somaalia inimeste elu sõltub sellest, kas Maailma Toiduprogrammi laevad jõuavad turvaliselt sadamasse või ei.
Samuti globaalset julgeolekut ehk seda, et terroriorganisatsioonidega seotud mereröövlite kätte langevatest lunasummadest ei rahastataks rünnakuid mõnes kohas, kus kannatajaks võib saada ka eestlane. Ning kahtlemata ei saa vaadata mööda maailmamajanduslikust põhjusest – Adeni laht on tähtis meretranspordi tuiksoon.
Pigem tegelike põhjuste alla liigitaksin selle, et siiani põhiauru NATO-le, USA-le ja Suurbritanniale minna lasknud kaitsekoostöö vallas teeb Eesti midagi ka ELi ja meile märksa lähemale jääva Saksamaaga. Ehk siis ei aseta absoluutselt kõiki mune ühte korvi.
Ja ka selle, et meie kaitsevägi õpib ja areneb pärast aastatepikkusi kogemusi Balkani külatülide ja kõrbeterroristide alal edasi uues valdkonnas.
Mõni teine võib häid ja tegelikke põhjuseid ka teisiti liigitada, aga see ei muuda fakti, et need on tugevad.