Juhtkiri: valimiseelne hoogtöö
1. veebruar 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädal pakkus jälgimiseks juhtumeid, milliseid veidrusi suudab üks demokraatlikult valitud rahvaesindus üles näidata ajal, mil saadikute mõtteid täidab tagasivalimise elevus. Siit-sealt on seetõttu kostnud ka arvamusi, et ehk ei peaks riigikogu üldse valimiskampaania perioodil koos istuma – et paratamatult kipuvad sellisel ajal vohama populism ning enesenäitamise püüd. Teisalt võib aga küsida, miks peaks Toompea rahvale sellist privileegi pakkuma? Tehke oma tööd edasi, lugupeetavad, nii nagu teisedki kandidaadid ju seda enamasti jätkavad.
Võtame nn kiirlaenuseaduse, millel tegelikult küll hoopis pikem nimetus, aga sisuks laenufirmade sisult piiramatu teenimisvõimaluse (ehk laenuvõtja kui suhte nõrgema poole piiramatu maksmisvõimaluse) teatud raamidesse seadmine. Isegi juhul, kui otsida ka teatud argumente selle kasuks, et piiranguid täpselt sel kujul seada ei tuleks, pole ükski parlamendis olev erakond niisugusele positsioonile asunud. Seega oleks pidanud seaduse vastuvõtmine sujuma tõrgeteta. Ent võta näpust: poolthääli oli just mõned vähem kui vaja.
Kummaline küll, kui parlamendi seadusandlikku otsustusvõimet tabab ootamatult valimiseelne kramp – millekski muuks ei anna ju nimetada nähtust, kui hulk võimuerakondade saadikuid tegeleb hääletamise ajal valimiskampaania üritustega, mõned on küll n-ö majas, aga ei jõua nuppu vajutama. Vastasrinna meeli köidab aga nigela väärtusega punktivõit seeläbi, et saab ometi ühe võimuparteide eelnõu kolinal allavett saata. Ehkki selle sisu üle vaidlust ei ole peetud. Eelnõu on nüüdseks küll taas arutusele pandud, ent siiski polnud tarvis oma tööd lõpetavale parlamendikooseisule selliseid plekke enam reväärile tekitada.
Seevastu tööd edasi ja mujale lükata saab küll väga üksmeelselt. Seda näitas riigikogu ettepanek valitsusele, et viimane töötaks välja seaduse riikliku elatisabi fondi loomiseks, mis juba 2016. aastal tööle hakkaks. Mõte on teada: kui lahus elav lapsevanem lapse toetamiseks välja mõistetud alimente ei maksa, tehku seda riik ning tegelgu võlgnikult raha kättesaamisega edasi ise. Sama põhimõtet on rakendanud mitmed muudki riigid. Kuid antud riigikogu otsuse puhul on tegemist puhtalt valimiseelse näitemänguga. Selle asemel, et töötada välja sisulise eelnõu projekt, on tarvis kuu aega enne valimispäeva kuulutada, et valitsus tehku see eelnõu ära. Küllap suudab valimisjärgne koalitsioon, kes iganes sinna ei kuuluks, asja vabalt edasi ajada ka ilma otsuseta, mille sisu on tegelikult see, et lükkame teema üle valimiste.