Eesti ootab liitlaste tuge ning seda mitte üksnes lubadusena kõige suurema häda korral appi tulla. Me soovime, et meie liitlaste üksused oleksid Eesti pinnal pidevalt – kas seda kohalolu nimetatakse baasideks või roteeruvateks üksusteks, pole nii tähtis.
Juhtkiri: lisaraha liitlaste vastuvõtuks on mõistlik
31. jaanuar 2015, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks osa ohuks valmistumisest on ka see, et meie liitlased paigutavad Eesti ladudesse varustuse oma üksuste tarbeks. Kui on vaja Eestile appi tõtata, siis saabuvad liitlaste kaitseväelased siia lennukitel ning saavad varustuse eelpaigutusladudest. Kokkuvõttes lühendab see tublisti aega, mis kulub abikutsest selle saabumiseni.
Loomulikult tuleb liitlaste üksuste majutamiseks, harjutusväljakuteks ja varustuse ladustamiseks kulutusi teha. Selle aasta eelarves on kaitseministeeriumi valitsemisalale ette nähtud 412 miljonit eurot. Liitlaste vastuvõtmiseks lisanduv kümme miljonit eurot aastas ei tõsta Eesti kaitsekulusid mingile müstilisele või üle jõu käivale tasemele ei suhtarvuna SKTst ega absoluutarvudes. Pealegi on tegu investeeringutega, peaasjalikult ehitiste ja rajatistega – tööd saavad meie ehitajad ja materjalide tootjad.
Siia loodav liitlaste staap, harjutusväljakud ja muu on kõik mõeldud selleks, et häda korral oleks reaktsioon kiire, sujuv ja asjakohane. Põhja-Atlandi lepingu artikkel viis kehtib. Selle kinnituseks võib tuua ja ongi toodud loogiline argument, et kui hätta jäetakse üks liitlane, siis on see samast hetkest NATO lõpp – miks peaks keegi veel uskuma, et hätta ei jäeta ka teda. Kollektiivkaitse vankumatust kinnitavad liitlaste riigipead. Meenutagem USA presidendi Barack Obama kõnet Tallinnas eelmise aasta septembris. Õnneks on nüüd selgelt aru saadud, et artikli viis kehtivust tuleb lisaks sõnadele kinnitada ka reaalse tegevusega nii Eestis kui ka teistes liitlasriikides.
On selge, et NATO abi tõrgeteta toimimiseks tuleb nii otsustamis- kui ka tegutsemisrajad ette sisse tallata. Seda nii poliitikute, ametnike kui ka kaitseväe tasemel. Mida rohkem ja järjekindlam on koostöö rahulikel aegadel, seda kindlamad saame olla, et kriisi puhkedes astutakse reaalsed sammud kiiresti. Kokkuvõttes tähendab see heidutusvõime kasvu – seda, et potentsiaalne agressor ei ründa kunagi Eestit.
Fraasist «praeguses julgeolekuolukorras» ei tohi kindlasti saada trööbatavat õigustus mistahes otsustele. Praegu on aga otsus kasutada liitlaste vastuvõtuks vajalikeks investeeringuteks lisaraha õige. Kui neid kulutusi püütaks teha kehtiva kaitse-eelarve summast, siis tähendaks see meie oma kaitseväe arengu pidurdamist, ilmselt planeeritud hangete edasilükkamist. Lisarahata oleks me kaitsevaldkond seega olukorras «nokk kinni, saba lahti».