Indrek Hargla essee: kirjutatud miljon

, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Hargla
Indrek Hargla Foto: PEETER LANGOVITS/PM/PEETER LANGOVITS

«Aga kui palju on selles pärisajalugu?» See on küsimus, mida esitatakse vist üpris sageli igale kirjanikule, kelle teosed on inspireeritud ajaloost. See küsimus eeldab lihtsat vastust – eristamist, mis on juhtunud tegelikult ja mis on väljamõeldis. Ja eeldab samuti, et pärisajalugu on tuvastatav, fikseeritav, kusagil olemas.

Kreutzwaldi kõrval tuleb nimetada üht teise väga suure tähtsusega kirjameest, kuigi tänapäeval on teda ehk õigem nimetada suhtekorraldajaks või propagandistiks. Õigupoolest teame teda ainult eesnime pidi, ja see oli Henrik. Tõenäoliselt oli ta saksa soost vaimulik, kellest sai 1208. aastal latgalite preester. Ta võttis kirja panna poliitilise tellimustöö, kirjutada kroonika Riia piiskoppide eestvedamisel toimunud vagast ja ennastsalgavast võitlusest Eesti paganate vastu. Kui Henrik kuulnuks, et tema tööst kujuneb seitsesada aastat hiljem eestlaste (kristliku) riigi sünni juures oluline instrument ning just see kirjatükk aitab määratult kaasa eestlaste rahvusteadvuse sünnile, olnuks ta ilmselt parajalt jahmunud. Seda ei oleks ta osanud uneski näha. Tema kirjutas rahvusvahelise üldsuse veenmiseks, millist kangelaslikkust ja eneseohverdust on Riiast juhitud ristisõdijad üles näidanud võrreldes Taani kuningakojaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles