Juhtkiri: suurte seis pingeline, väikesed pääsesid pildile

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mida lähemale tuleb valimispäev, seda suurem tähendus on erakondade reitingutel ning kasvab ka avalikkuse tähelepanu. Tänases lehenumbris avalikkuse ette jõudva Postimehe tellitud TNS Emori küsitluse tulemuste põhjal on võimalikke koalitsioone analüüsida selgelt vara. Siiski saab teha mitmeid järeldusi, millest kesksemad on ehk kaks. Esiteks, tipus näeme pingelist heitlust – suured erakonnad rebivad valimisvõidu nimel üsna võrdselt. Teiseks, väikesed pääsesid pildile – praeguse seisuga paistab, et uutel tulijatel, vähemalt ühel neist, on üsna reaalne šanss 1. märtsil viieprotsendist valimiskünnist ületada.

Neli aastat tagasi parlamenti valitud erakondade osas peegeldab värske uuring laias laastus senist toetustrendi. Reformierakond esimene, mõne protsendipunkti kaugusel Keskerakond, siis sotsiaaldemokraadid ja neljandana IRL. Just esimeste seas on vahed siiski suhteliselt väikesed. Küsitluses uuriti ka valija teist eelistust, mis peegeldab kattuvust Reformierakonna, sotside ja IRLi võimalike valijate seas, ja valijate avatust erakondade suhtes – siin eristub Keskerakond, mis on 64 protsendile vastanuist see valik, mida kindlasti ei soovita teha. Kuna osa valijast veel kaalub, kellele oma hääl anda, võivad jõujooned tipus muutuda.

Samuti väärib tähelepanu, et uued tulijad on hakanud reipalt kaarte segama. Vabaerakonda toetab kaheksa ja Konservatiivset Rahvaerakonda viis protsenti esimese eelistusena. Samuti on hakanud, nagu valimiste eel ikka, vähenema nende inimeste osakaal, kes oma eelistust öelda ei oska.

Küsitluse tulemused peaksid seega pakkuma valijale julgustust ja kinnitama, et iga hääl on ülimalt tähtis. Seda nii valimisvõitu, künnise ületamist kui riigikogu tulevast koosseisu ja võimalikku valitsuskoalitsiooni silmas pidades. See tähendab, et nii-öelda hääle raiskuminekut pole erilist põhjust peljata, ning kui mõni poliitik peaks hakkama sellele kangesti osutama, ei maksa seda heidutust peljata.

Väikeerakondade tugevnenud toetuses peegeldub muidugi neile osaks saanud avalik tähelepanu. Kuid seegi ei teki tühja koha pealt. Praegused parlamendierakonnad, ühe erandiga, on seesmiselt muutunud. Kuid ühiskond väsib mingil hetkel senistest tegijatest ja tahab teatud värskust või lihtsalt teistsugust mõtlemist. Meenutagem tunamulluseid kohalikke valimisi, kus valimisliidud murendasid Tartus volikokku murdes senist hegemooniat ning pealinnas ei jäänud samuti kuigi palju künnisest puudu.

Valimisaktiivsus oleks käesoleva uuringu tulemuste järgi 60 protsenti – igati loogiline, arvestades, et see valimiste lähenedes tõenäoliselt suureneb. 2011. aasta riigikogu valimistel käis hääletamas 63,5 protsenti nimekirja kantud valijaist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles