Juhtkiri: uus õiguskantsler — toon mahe, mõte vahe

Ülle Madiset tunnevad peale õigusteadlaste raadiokuulajad ja lehelugejad. Ükski varasem õiguskantslerist pole enne ametisse saamist olnud nii laialdaselt tuntud. Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise toonilt mahe, ent mõttelt vahe arutlemisstiil on tuttav kõigile neile, kes kuulanud KUKU raadio saadet «Vanamehed kolmandalt».

Selle saate kuulajad teavad, et Ülle Madisel on kõige muu kõrval kindlasti olemas üks väärtuslik, ent inimeste seas kahetsusväärselt haruldane omadus: oskus sõnastada keeruliste probleemide kohta selgeid, inimlikult arusaadavaid küsimusi. Ta suudab mängleva kergusega öelda välja vaidlevate poolte väidete tuuma – võtta lühidalt, aga mõttetäpselt kokku selle, mille kirjeldamiseks ja põhjendamiseks on kulutatud pikki lehekülgi.

Senine karjäär, segu akadeemilistest ja riigiametitest, tegi Ülle Madisest samuti haruldaselt sobiva kandidaadi õiguskantsleri ametikohale. Tema kandidatuur oli arutlusel ka eelmisel korral, 2007. aastal. Vahepealse seitsme aastaga on Ülle Madise CVsse lisandunud nii Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tartu Ülikooli professori ametikoht ning teenistus vabariigi presidendi õigusnõunikuna. On raske arvata muud kui seda, et mõlemad pooled – tinglikult teooria ja praktika – tegid teda vaid tugevamaks kandidaadiks.

Eestis on presidendi ja õiguskantsleri töö osaliselt sarnased. President hindab seaduse vastavust põhiseadusele enne selle väljakuulutamist ja kui leiab vigu, siis saadab selle riigikogule tagasi. Loomulikult ei vaevle president üksinda oma kabinetis küsimusega, kas üks või teine seadusepügal läheb kokku ka põhiseaduse sõna ja mõttega, vaid kasutab selleks oma nõunike abi.

Õiguskantsler saab vaidlustada iga õigusakti – tulgu see siis riigikogust, valitsusest või omavalitsusest –, kui leiab, et see on vastuolus põhiseaduse või seadusega. Erinevalt presidendist võib ta seda teha ka pärast selle väljakuulutamist. Selline ülesanne on õiguskantsleril alates 1992. aasta põhiseaduse jõustumisest. 1999. aastal lisati õiguskantslerile ombudsmani roll – see on vahemees, kes sekkub, kui bürokraadid kodaniku arvel omavolitsevad.

Vandeadvokaat Jüri Raidla, üks meie kehtiva põhiseaduse autoreid, on juba aastaid rääkinud, et vajadus õiguskantsleri järele on ära langenud, sest Eesti õiguskorra raamistik on valmis ning põhiseaduslikkuse vaidlustega saaks riigikohus hakkama ka õiguskantsleri vahetalituseta. Õiguskantslerile peakski jääma üksnes ombudsmani roll.

Küsimus on, kes, kas ja kuidas saaks siis õigusaktide vastavust põhiseadusele vaidlustada ning kas vajaksime sel juhul teiste riikide eeskujul eraldi põhiseaduslikkuse järelevalve kohut.

Praegu on aga selge see, et Ülle Madise alustab 10. märtsil õiguskantsleri ametis, mille sisu määrab praegu kehtiv põhiseadus ja seadused.