Riigikaitse prioriteedid valimislubadustes näivad jagunevat nelja omavahel seotud valdkonna vahel: kaitsekuluste hoidmine senisel tasemel, liitlaste kohaloleku suurendamine ja erakorralised investeeringud erioperatsioonideks ja kiirreageerimisüksusteks.
Kõige keerulisem teema kogu julgeolekudiskussioonis seondub aga küsimusega, kui palju me valmistume eelmiseks lahinguks ja kui palju oskame olla valmis nn hübriidsõjaks, millest Ukrainas toimuv aimu andis. Küsimuste ring siin on lai: alates sellest, kas me oskame ründe ära tunda, kui see ei leia aset füüsilises ruumis, vaid hoopis näiteks inforündena, kas me oskame sedalaadi rünnakut piisavalt tõsiselt võtta, kuni selleni, kuidas desinformatsiooni eristada ja milliseid samme võtta, et sellele vastuvõtlikum osa elanikkonnast paremini kaitstud oleks.
Selle teema puhul tuleb vaadata riigikaitset laiemalt, ka nende ohtude kontekstis, mida oleme harjunud mittesõjalisteks pidama. Olulise osa sellest moodustab sisejulgeolek ja psühholoogiline kaitse, energia-, majandus- ja küberjulgeolek, aga ka see, mida me ühiskonna sidususeks nimetame. Selles osas on erakondade valimisprogrammid aga üsna kesised mitte seetõttu, et ei nähta üht või teist ohukohta, vaid seepärast, et tervikpilt ja erinevate valdkondade koostoimimise olulisus paistab vahel silma alt ära kaduvat.
Kuid just selles vallas on suure pildi arvestamine oluline, sest kõiki seonduvaid ohte veel ei tunta. Näitena võib siin tuua lõunanaabrite juures mõne kuu eest alanud protsessi: inforünnete ja desinformatsiooni tõttu kasvab ebakindlus, kahaneb majanduskeskkonna stabiilsus investorite silmis, riiki jäävad soovitud investeeringud tulemata või lahkuvad sealt ning riigi üldine majanduslik olukord nõrgeneb. Selles olukorras hakkama saamine eeldaks juba varem ette nähtud viise võimaliku töötuse kasvu või maksude laekumise vähenemisega toime tulemiseks.
Kuid valimisprogrammide kõige nõrgem koht puudutab finantseerimisallikaid. Ühegi suurpartei riigikaitsega seotud lubadust kulu ei mahu 2% SKT piiridesse. Seega on peamised küsimused, milline osa plaanitus on kavas ära jätta või kust lisaraha saada.
