Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul ähvardab Eesti kõrghariduse arengut pidurdumine, kui tööandjate keskliidu idee tasulisest kõrgharidusest peaks teoks saama.
Raud: tasuline kõrgharidus võib arengut pärssida
30. august 2010, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliit tegi oma tänases manifestis ettepaneku muuta Eesti kõrgharidus tasuliseks ning asendada praegused riikliku koolitustellimuse rahadega loodavad kohad stipendiumidega. Mida te sellest ideest arvate?
Arvan, et see idee ei aita kaasa Eesti kõrghariduse arengule, vaid võib seda pigem pidurdada. Olen selles osas täiesti samal arvamusel EÜLi seisukohaga. Teostumiseks peaks toetussüsteem olema märkimisväärne, samuti peaks olema õppida soovijatel võimalik võtta senisest palju suuremas mahus õppelaenu, kuid halvemini kindlustatud peredest pärit üliõpilastel ei pruugi olla selleks võimalust, kuna puudub käendus.
Eriti suur on oht just väiksematest linnadest ja maapiirkondadest pärit üliõpilastele, sest riigieksamitel on teadupärast edukamad suuremate linnade koolide lõpetajad, samas ei näita edukus eksamil tingimata ei õppimisvõimet ega annet - ja tihedate konkursside oludes lahutab sissesaamisest ju tihti mõnepalline vahe.
Mida ütleb välisriikide kogemus - milline lahendus kõrghariduse rahastamisel aitab inimvara kvaliteeti kõige paremini tõsta?
Siin ühest sõltuvust ei ole. On siiski üsna selge, et kõrghariduse ligipääsetavus väheneks Eestis senisest ning suure tõenäosusega lahkub praegusest suurem osa häid gümnaasiumilõpetajaid välisriikidesse - näiteks Soomes ja Skandinaavias on kõrgharidus teadupärast tasuta.
Samuti on tõenäoline, et vastupidiselt tööandjate keskliidu soovidele hakkab veel enam üliõpilasi õppima just nn pehmeid erialasid, sest kui riikliku tellimuse mehhanism võib mõned inimesed ka suunata õppima alasid, mis ei ole nende jaoks esimene valik (mis on mu meelest iseenesest vaieldav põhimõte), siis oma raha eest vaevalt keegi seda teeks.
Eesti on praegu Euroopa riikide nimekirja lõpuotsas nii tasuta hariduse kättesaadavuse kui õppetoetuste poolest, nii et üks ei kompenseeri teist - alustada tuleks ikka kõrghariduse rahastamise suurendamisest, mitte kulude suunamisest veelgi enam õppijate kanda.
Tööandjate keskliit tegi täna avalikustatud manifestis ettepaneku muuta Eesti kõrgharidus tasuliseks ning asendada praegused riigi rahadega loodavad kohad stipendiumidega.