Bronek Alpius: James Bond või Jane Blond?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bronek Alpius.
Bronek Alpius. Foto: Erakogu

Mitte ükski sõda ei ole toonud nii palju inimohvreid, kui seda võib teha üha enam hoogu koguv propagandasõda meeste ja naiste vahel, kirjutab Bronek Alpius Postimehe arvamusportaalis.

Hommikukohvi saatel sülearvutist värskeid uudiseid sirvides, ei ole olnud sellist korda, kui sealt ei vaata vastu rasvases kirjas artiklite pealkirjad, mis kuulutavad fakte, milles naised meestest paremad on ja mis kannatusi mehed oma olemasoluga neile tekitavad. Naistele suunatud ajakirju ei julge üldse avada, kui siis ainult paruka ja värvitud huultega. Need on ääreni täis meestevastast propagandat ja soolist diskrimineerimist.

Kohvitassi tühjenemise hetkeks olen juba päris kössi vajunud ja tunnen süümepiinu, et ma mehena siia ilma sündisin. Kas mu süü seisneb selles, et ma julgen arvata? Arvata seda, et kõik mehed ei ole sellised ja oleme naistega võrdsed. Olen valmis selleks, et midagi üldse sellest asjast arvates nimetatakse mind šovinistlikuks seaks. Sest mees, kes seda teemat puudutada julgeb, isegi naiste poolt vaadatuna positiivset sõnumit edastades, kipub selle nimega ristitud saama.

Kuhu jääb võrdõiguslikkus ja soovitud võrdsus? Miks ei propageerita võrdsust, vaid käib ühe soo ülistamine ja teise alavääristamine? Kas äärmuslike naisõiguslaste eesmärgiks on hävitada naise ja mehe vaheline harmoonia? Kaotada nendevaheline õrnus ja viisakus?

Varsti ei julge enam naist naisena kohelda, sest see võib kaasa tuua kohtutee, kus nõutakse varem kehtinud viisakusreeglite solvanguna tõlgendamisest tingitud rahalist kompenseerimist. Viru tänava lillekioskid asenduvad vorstikioskitega. Sest kinkides naisele lilli, võime neid naisena koheldes solvata. «Mees miks sa mulle lilli kingid, ma söön ju vorsti, kingi vorsti parem!?» Samas ka sõna vorst võib mõnele tunduda seksistliku vihjena. Kas peame eesti keelest kaotama näiteks sõnad: vorst, pihv, sink, koib, kopsik, lehm, kana? Kisub vist absurdseks. Naistepäev saab tulevikus olema katsumus omaette.

Meenutades eelmise aasta sügist, kus seksistlikkuses süüdistati ABC Kinga sügiskampaaniat «Kõik algab kingast». Paljud naised tundsid ennast sellest solvatuna. See on valikute küsimus. Ilusate kingadega naine saab ilusate kingadega mehe ja vastupidi. On ju kirjutamata reegel, et endast lugupidav naine vaatab esimese asjana mehe kingi. See aitab määrata staatust ja väärtushinnanguid. Plätudega mehel on lootusetu saada ülemuse meheks. Mees kes haiseb nagu ennast ründaja eest kaitsev skunk, või kelle hammastevahe eelmisel nädalal söödud hamburgeritükikesi peidab, ei ole vist enamuse naiste jaoks ahvatlevad.

Valikuid teevad ka mehed. Õnneks veel on meestel õigus valida. Hommikul tänaval kohatud naisterahvas, kes arvab, et peidab hobusesabaga  juustesse kallatud friikartuliõli on nagu signaalvähk Piusa jões, kellest tuleb eemale hoida. Selline naisterahvas petab ainult iseennast.

Eelmisel aastal alustas Tervise Arengu instituut teavitust «Mees peab olema viljakas». Miks ma ei näinud tarbijakaitseameti tegutsemist? ABC Kinga juhtumile ju reageeriti. Kuskohast tuleb see arusaam, et just mees on alati see osapool kellest tulemus sõltub. Viljakas mees võib terve pange täis paugutada, aga kui ei ole loodud jääma, siis ei jää. Ei aita siin ka porgandite ja kaalikate söömine.

Kes on kujundanud arvamuse, et gladiaatorvanur, kes ühistranspordis püsti peab seisma on alati naine ja kes istub on alati mees? Või ülemus peab olema alati mees? Seda on põhjustanud äärmuslike õiguslaste tehtud propaganda.

Naisäärmuslaste vaimusünnituseks võib pidada ka sookvoote. Kas naisena sündimine on mingi puue, mis vajab hakkama saamiseks erikohtlemist? Ma ei usu, et hetkel võimulolevad silmapaistvad naispoliitikud sooviksid seda, et nende saavutused nullitaks ja otsaette lüüakse tempel sõnaga «naine». Peale sookvootide kehtestamist ei võta neid enam keegi tõsiselt, isegi naised mitte. Igasugune saavutus ja edu pandaks edaspidi sookvootide arvele.

On selge, et naised peaksid saama meestega veel võrdsemateks ja selles suunas on veel pikk tee käia. Kuid igasugune äärmuslikkus on hukutav ja ühiskonda õõnestav. Tulemas on valimised. Eestis on naistel ülekaal meestest  86 000 naise näol (Statistikaamet 2014). Võtke ennast kokku ja kandideerige. Kes ei kandideeri, see andku oma hääl naisele. Võidelge, mitte ärge lootke sookvootidele, mis teile erikohtlemist võimaldavad. Loosungiga «naised on meestest paremad» kaugele ei jõua. See hävitab kõik. Loosung «naised on meestega võrdsed» töötab palju paremini.

Loodan, et ka järgmiste põlvkondade mehed võivad naistele naistepäeval lilli kinkida, neid jumaldada ja kätel kanda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles