Alo Raun: koolid pingeritta

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alo Raun
Alo Raun Foto: Peeter Langovits

Riigieksamite põhjal koostatavaid koolide pingeridu kas vihatakse või armastatakse. Või õigupoolest, sõnades sageli vihatakse, vargsi aga tuntakse nende vastu suurt huvi. Nii pole ime, et diskussioon selliste pingeridade koostamise eetilisuse üle kerkis tänavugi.


Paraku hakatakse pahatihti seesuguseid tabeleid nähes ründama haridusministeeriumi või meediaväljaandeid, nõudes pingeridade avaldamata jätmist või lausa keelustamist.
Seejuures kipub ununema asjaolu, et koolide tulemused riigieksamite lõikes on avalik info, mille varjamine meie demokraatliku riigi seadustega hästi kokku ei käi. Samuti jääb tähelepanuta meedia roll vahendajana algandmete ja lugejahuvi vahel.

Ei saa ju pidada õigeks seda, kui ajakirjandus jätab avaldamata info, mille vastu lugejad nii suurel määral huvi tunnevad. Siis poleks me enam rahva teenrid.

Riigieksamite põhjal koolipingeridade koostamisel on ka positiivseid elemente. Näiteks saavad koolid seeläbi olulist tagasisidet, mille põhjal oma töös ilmnenud puudujääke parandada. Ja vaevalt oleks efektiivsem olukord, kui pingeread jäetakse avaldamata ning lapsevanem saab üht kooli teisele eelistada peaasjalikult kuulujuttude põhjal.

Seega on õige mitte sõdida eksamipingeridade vastu, vaid luua täiendavaid võimalusi koole kõrvutada. Nii koostabki haridusministeerium tänavu esimest korda koolide pingerea ka selle põhjal, kui palju abituriente konkreetsest koolist sel aastal edasi õppima pääses.

Mis oleks, kui lisada eelnevale kolmaski aspekt – standardsed koolipere rahulolu-uuringud – ja koostada selle kõige põhjal üks laiapõhjalisem koondindeks?

Idee detailid vajavad muidugi täpsemat analüüsi, kuid kui selline koondindeks hoole ja armastusega välja töötataks, võidaks sellest praegusega võrreldes kõik osapooled.
Huvilistele säiliks loomulikult ka võimalus võrrelda koole iga eelmainitud aspekti lõikes eraldi ning kui on soovi, võiks nende kolme põhilise kõrvale tekitada teisigi pingeridu või koolide lahterdamise võimalusi.

On ju vahel haridustempli valikul eksamitulemustest olulisem see, kas kooli kõrval on park või mõni muu konkreetsele perele huvipakkuv objekt. Kuuldavasti Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel sellist andmebaasi ka koostatakse, nii et jääme lootma.
Lahendus ei ole keelamine, vaid mitmekesisus!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles