Anneli Ammas: ärge uskuge peaministri ähvardusi

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Ammas
Anneli Ammas Foto: SCANPIX

Peaministri aastalõpu jutupunktidest koosnevate monoloogide üks peateema on Keskerakonnaga hirmutamine. Eesti julgeoleku kõige suurem oht olla Keskerakonna ja tema juhi venemeelsus. Õudne ju! Peaminister lausa nõuab, et kõik erakonnad järgiksid peaministripartei eeskuju ja kuulutaksid Keskerakonnale igavesest ajast igavesti moratooriumi. Justkui oleks Keskerakonnal 2015. aasta valimistel tõeline võidulootus ja võimalus ainuisikuliselt Eesti tulevikku määrama hakata. No ei ole ju!

Tegelikkus ja ka erakondade toetusprotsendid räägivad hoopis teist keelt. Ainuke erakond, kes võib valimistel demokraatiale ohtliku ülemäärase toetuse koguda on Reformierakond. Loodetavasti on seegi oht tänu valijate tervele mõistusele pea olematu.

Keskerakonna toetus on juba aastaid kõikunud 23–25 protsendi piires, olles erakondade seas 2.–4. kohal. Ainult kohalike valimiste ajal, kus valida saavad kõik Eesti elanikud, tõuseb Keskerakonna toetus tänu suuremale hulgale vene valijaile kõrgemale. Ei ole vähimatki põhjust arvata, et 2. märtsi hommikul meid Keskerakonna valimistulemust kuuldes üllatus peaks tabama. Teine koht on neil tõenäoliselt oma truudelt valijatelt jälle käes. Aga ei enamat.

Veidi võivad nad eelmiste kordadega võrreldes kaotada oma valijaid sotsidele, aga see ei muuda üldist pilti. Vene nimedega poliitikutega püüavad valijaid senisest enam ka Reformierakond ja IRL, aga ka uued väikeparteid, kuid nende vahel jaguneb vaid väiksem osa vene emakeelega valijaist.

Keda või mida Reformierakond päriselt pelgab? Mida nad tegelikult ihalevad? Viimase küsimuse vastus on lihtne ja Eesti jaoks vähemalt väikest ohtu peitev: Reformierakond igatseb võimalikult täielikku võimutäiust. Ja seda ei ohusta mitte Keskerakond, vaid kõigi teiste erakondade korralik valimistulemus. Mida enam kohti suudavad teised valijailt välja rääkida, seda vähem jääb Reformierakonnale. Aga peaministripartei isu on lõputu ning ühtegi raasukest ei raatsiks nad kellelegi teisele jätta.

Ega reformarid rumalad ole. Nad tajuvad, et oma arrogantse loomu, ilmeksimatuse ja ainuvõimalikkuse retoorikaga võivad nad ikkagi ühel päeval teiste taluvuskarika üle ääre ajada. Ja see võib viia koalitsioonini, millest isegi valimised võitnuna võidakse Reformierakond välja jätta. Oma rikutuse pinnalt nad ju teavad, et vastasseisu Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga on võimalik võimu nimel üleöö unustada. Keskerakond ei ole praegu oluliselt teistsugune kui 2003. või ka 2005. aastal, kui Reformierakond Keskerakonnaga valitsuskabinetti jagas.

Lugupeetud valitsusjuht ja kõik valijad! Lepime nüüd kokku, et Eesti julgeolekuoht ei ole Keskerakond, vaid üha kurjemaks muutuv naaberriik ning maailma süvenev ebastabiilsus. Eesti demokraatiale on aga ohtlik, kui ükskõik milline erakond saab ülemäära palju hääli ning võimaluse võimutäiust nautida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles