Ken-Marti Vaher: mäng kodakondsuspoliitikaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ken-Marti Vaher
Ken-Marti Vaher Foto: Erik Prozes / Postimees

Kodakondsuse automaatne pealesurumine Eestis sündinud inimestele tähendab kodakondsuse kui väärtusliku privileegi devalveerimist, kirjutab riigikogu liige, endine siseminister Ken-Marti Vaher (IRL). 

Reformierakonna ja SDE valitsus on algatanud eelnõu, millega muudetakse põhimõtteliselt Eesti kodakondsuspoliitika aluseid. Meie senine kodakondsuspoliitika on olnud selgetel reeglitel põhinev. Põhjendamatud mängud kodakondsuspoliitikaga enne järjekordseid valimisi on lühinägelik tegevus, mis ei teeni Eesti riigi huve.

Esiteks minnakse selle eelnõuga muutma kodakondsuspoliitika olulist põhimõtet, millega naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamine peab eeldama isiku või tema esindaja tahet. Ajutine Valitsus tahab kaotada selle nõude kodakondsuseta vanemate laste puhul – sisuliselt tähendab see Eesti kodakondsuse automaatset pealesurumist. See on põhimõtteline muudatus, mis teatud sihtgrupile kaotab igasuguse tahte väljendamise vajaduse kodakondsuse saamiseks. Juba aastaid kehtiva muudatusega on Eesti riik näidanud kodakondsuseta vanemate siinsündinud laste suhtes üles suurt vastutulekut – need lapsed saavad Eesti kodakondsuse sisuliselt ilma tingimusteta, selleks eeldatakse vaid lapsevanemate tahet ehk vastava taotluse esitamist. Tahteväljenduse kaotamine ja kodakondsuse automaatne pealesurumine tähendab kodakondsuse kui väärtusliku privileegi devalveerimist ja teeb ukse lahti järgmistele lahjendustele kodakondsuspoliitikas.

Teiseks, senine kodakondsuspoliitika lähtub selgest põhimõttest, et korraga saab inimesel olla üks kodakondsus – lojaalsussuhe ühe riigiga. See tähendab keeldu omada korraga mitut kodakondsust ja eelkõige puudutab see naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandanuid. Kõnealuse eelnõuga seadustatakse hiilivalt topeltkodakondsus ehk luuakse naturalisatsiooni korras Eesti ja mõne muu riigi kodakondsuse omandanud alaealistele eelisseisund. Sisuliselt õhutatakse lapsevanemaid võtma lapsele nii Eesti kui näiteks Venemaa kodakondsus, sest enne 21. eluaastat on säärane topeltkodakondsuse omamine edaspidi lubatud.

Ei ole mingit kaalutletud põhjendust, et luua kitsale sihtgrupile selline eelisseisund. Mõni üksik juhtum, kus oma lapsele kahe kodakondsuse võtmist on lapsevanem süüdimatult põhjendanud „teadmatusega topeltkodakondsuse keelust“, ei kaalu kaugeltki üles vajadust kõiki võrdselt kohelda. Samuti riivab see võrdse kohtlemise põhimõtet - seadusmuudatusega antakse teatud kitsale sihtgrupile eelisseisund omada kahte kodakondsust, mida enamikul Eesti elanikkonnast ei ole.

Ja kolmandaks lahjendatakse 65-aastastele ja vanematele isikutele kodakondsuse omandamisel keeleeksami nõudeid, loobudes eksami kirjalikust osast. See oleks erakordselt vale signaal, mis looks võltslootused täiendavaks keelenõuete lahjendamiseks ka teistele taotlejatele ja kohtleb ebavõrdselt neid tublisid kodanikke, kes on omandanud kodakondsuse koos kirjaliku eksami nõudega. Lisaks on need, kes täna on saanud 65-aastaseks ja pole siiani suutnud omandada mingitki kirjalikku võimet end eesti keeles väljendada, olnud selle nõude kehtestamisel ligi kakskümmend aastat tagasi kuldsetes neljakümnendates. Enamikul pole tõenäoliselt asi jäänud mitte kirjaliku eksami, vaid tahte puudumise taha.

Kas see Reformierakonna mäng kodakondsuspoliitikaga tõesti väärib küünlaid? Pingutusi liikumaks lähemale kodakondsuse nullvariandile, millega antakse kodakondsuse kõigile siin elavatele inimestele, on Eestis teatud jõudude poolt tehtud kogu aeg. 2014. aastal võiks olla kõikidel erakondadel selge, et muukeelsete isikute häälte püüdmiseks on vaja pakkuda eelkõige sisulisi lahendusi parema toimetuleku, töökohtade loomise ja vinduva majanduse elavdamiseks, mitte mängu seni end hästiõigustanud selgete kodakondsuspoliitika reeglitega. Kahju, kui mõned pole sellest endiselt aru saanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles