Toetus, millest Saksa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) kongress eile Kölnis oma liidrile Angela Merkelile tunnistust andis, on igati märkimisväärne – teda toetas 96,7 protsenti delegaatidest. Kui lisame, et küsitluste järgi on rohkem kui pooled sakslased kolmandat ametiaega pidava liidukantsleri tegevusega rahul ning sooviksid tema jätkamist ka pärast 2017. aasta valimisi, on selge, et Angela Merkelil on Saksamaa poliitika käilakujuna selline toetus, millest enamik Euroopa riigijuhte vaid und võib näha.
Juhtkiri: Merkel tüürib neljanda ametiaja poole
10. detsember 2014, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See toetus hõlmab ka Merkeli välispoliitikat, mis muuhulgas osutab, et Saksamaa ühiskond hakkab oma liidukantsleri tuules lahti saama sinisilmsuse jäänustest Kremli suhtes. Vahetult enne CDU kongressi, möödunud pühapäeval, ilmus ajalehes Die Welt am Sonntag intervjuu Angela Merkeliga, kus ta väga selgete sõnadega analüüsis nii Moskva käitumist Ukrainas kui ka Gruusia ja Moldova survestamist. Angela Merkeli sõnad on nende riikide suveräänsuse, nende rahvaste vaba tahte poolel.
Meenutagem kõiki mõrusid ennustusi, kuidas lääne, sealhulgas Saksamaa suurettevõtete ärihuvid Venemaal muudavad võimatuks vähegi adekvaatse reaktsiooni Kremli rünnakule Ukraina vastu. Tegevusele, millega Moskva on üksiti rünnanud kogu Euroopa julgeolekut, seni kindlateks peetud ja rahu tagamisele suunatud rahvusvaheliste lepingute süsteemi. Arvati, et Saksamaa ühiskond on üldisemalt orienteeritud pigem majandushuvidele ega ole valmis tegema midagi, mis seaks ohtu eksporditulu. Need ennustused ei läinud täide. Ja see pole sugugi väike saavutus.
Sisepoliitikas on liidukantsleril rahva suurt toetust vaja ning see on seal mõneti kriitilisema tähtsusega kui paljudes teistes Euroopa riikides. Asi on nimelt selles, et ehkki muu maailm kaldub liidukantslerit käsitlema selle Euroopa suurriigi kindlakäelise liidrina, pole tal Saksamaa poliitilise süsteemi eripära tõttu kaugeltki nii palju võimu, kui pealiskaudsed väljastvaatajad arvama kipuvad.
Vaid osa poliitikatest on liidu pädevuses ning suurema jao inimeste igapäevaelu puudutavaid otsuseid teevad liidumaad. Valitsuse liikmed on oma ministeeriumides vägagi iseseisvad. Parlamendi kaks koda ei pruugi niisama lihtsalt ühte vankrit vedada, kohtu sõnal on seaduste jõustamisel suur kaal jne. Suursaadik Mart Laanemäe kirjutas: «Liidukantslerile ei jäägi selles olukorras muud rolli, kui juhatada valitsuse istungeid ja anda valitsuse poliitikale üldiseid suuniseid» (PM AK 21.09.2013).
Selles süsteemis peab liidukantsler olema erakordselt osav läbirääkija ning võimeline kasutama laia ampluaad poliitilisi võtteid, et olla sisuliselt mõjukas. Neljanda ametiaja poole tüüriv Angela Merkel on kahtlemata oma erilist osavust tõestanud.