Reedel Õpetajate Lehes: koolikohustuse pikenemisest, koolilaste tervisekäitumisest, agressiooni ohjamisest

Õpetajate Leht 5. detsembril 2014 Foto: Õpetajate Leht

Reedel ilmuvast Õpetajate Lehest saab lugeda:

Koolikohustus võib pikeneda

Haridus- ja teadusministeeriumi meelest võiksid põhikoolijärgse koolikohustuse täitmist koordineerida Rajaleidja keskused, mis alates septembrist pakuvad karjääri- ja õppenõustamisteenust kõigis maakondades. Ministeeriumi plaanide kohaselt nõustaksid keskused põhikooliealisi lapsi, et nood oskaksid teadlikumalt valida. Kui kutsekoolist või gümnaasiumist tahetakse jännijäänut välja visata, antakse enne teada Rajaleidja keskusele, et too võtaks probleemse noore üle ja aitaks tal leida kohta elus.

Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku pikendada kvalifikatsiooni ja keskhariduseta inimeste arvu vähendamiseks koolikohustust. «Enne märtsi seaduste muutmiseni ei jõua. Kõigepealt on vaja laiapõhjalist arutelu teema üle,» ütleb minister Jevgeni Ossinovski.

Uus koolieelse lasteasutuse seadus on eelmisest parem

Aasta tagasi läbi viidud küsitlusest selgus, et kümnendik Eesti omavalitsustest ei suuda kõigile 1,5–3-aastastele lasteaiakohti pakkuda. Seadusemuudatused aitavad olukorda parandada, sest kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha asemel võib omavalitsus vanema nõusolekul pakkuda lapsehoiuteenust. Koolieelse lasteasutuse seadusemuudatused jõustuvad 1. jaanuaril, lasteaia kodukorda, töökorraldust ja rühmade komplekteerimist puudutavad muudatused 1. septembril 2015, kirjutab HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson.

Parteitud ja need teised

Kaarel Tarand: Riigikogu lõpetav koosseis pole teinud katsetki likvideerida ilmselgeid moonutusi riigikogu valimise seaduses, alustades sellest, et näiteks valimisringkonnad vastaksid suuruselt demograafilistele muutustele maal. Mitte vähimatki pole peale hakatud asjaoluga, et parteibürood on viinud tegeliku otsustusõiguse parlamendist väljapoole. Juba ammu enam ei teeseldagi, et valimistel oleks võimalik riigi rahastatud erakondade ja ülejäänute aus võistlus.

«Laena mulle kannelt, Vanemuine!»

Tallinna Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel kirjutab, et Eesti elukestva õppe strateegia 2020 koostajad on kursi valikul jätnud kõrvale kasvatuse – olulise isikuomaduste kujundaja.

Torujüridelt on meil mõndagi õppida

Peaks ju olema mõeldav, et konkurents õpetajakoolitusse kasvaks ühe aastaga paarkümmend korda, arvab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.

Elus surnud keel

«Keelekaste» rubriigis kirjutab Priit Põhjala ladina keelest: «Ladina keelega on naljakas lugu – ühe surnud keele kohta on ta kaunikesti elujõuline.»

Koolilaste tervisekäitumise uuring näitab suuna kätte

«Hõisata pole siin midagi: meie laste tervisekäitumise näitajad on Euroopa kehvemate hulgas,» ütleb Margus Tõnissaar, uuringu «TerVE kool» vastutav täitja. Muuhulgas toob peatselt kaante vahele saav mahukas uuring välja huvitava seose: mida parem koolikliima, seda parem laste tervisekäitumine kõigis tervise valdkondades, mida uuriti.

Agressiooni ohjamine on üle ilma alles lapsekingades

Agressiivse käitumise ohjamise rahvusvahelisele konverentsile Dublinis olid esmakordselt kutsutud Eesti esindajad, Verge meetodi Maarjamaale toojad Airiin Demir ja Martin Kallavus. «Paljudest ettekannetest jäi kõlama: me ei pea võitlema, et maailmas ühte meetodit kasutataks, on hea, kui lähenemised on erinevad. Kedagi ei tehtud maha ega kiidetud ülemäära,» ütles Demir.

Välismaale tulevikukoole vaatama!

Detsembri lõpuni saab kandideerida rahvusvahelisse kogemusõppeprogrammi «Education For Future» (E4F). Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse programm E4F pakub koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust minna oma silmaga vaatama, kuhu on jõutud kooliarendusega Hollandis, Šveitsis, Taanis.

Missugune on Eesti turismiharidus 20 aasta pärast?

Tartu kutsehariduskeskus tähistab tänavu sügisel 20 aastat turismihariduse algusest. Õpetaja Elina Roosaare arvates võiks Eesti olla kahekümne aasta pärast juhtiv tegija ökoturismi vallas: «Perspektiivikas on ka kogukonda toetav turism ja pärimus, mis annab võimaluse Lõuna-Eesti suitsusaunast atraktsioon teha ja kohalikku inimest kaasata.»

Toetada õppija autonoomiat

TLÜ keelekeskuse prantsuse keele lektor Kristiina Rebane arvab, et üks võimalus tuua keeleõppesse juurde pühendumust ja rõõmu on toetada õppija autonoomiat: «Omaenda kogemusest näen, et ei ole võimalik lihtsalt ühel päeval hakata võõrkeeletunnis võõrkeeles läbi arutama, mida ja milleks me parajasti õpime, millised kodutööd oleksid igaühele kõige tõhusamaks abiks, ning panna õppijaid pidama õpipäevikuid, koostama õpiülesandeid ning otsima aktiivselt klassiväliseid võimalusi võõrkeelt kasutada. Õpetaja peab väga selgelt sõnastama sellise tegevuse vajadust, olema ise selles veendunud ja veenma õppijaid üha uuesti, et suhtluse kõrval on oluline ka mõtlus.»

Marika Veisson: «Mida väiksem laps, seda targem peab olema õpetajaŚ

TLÜ kasvatusteaduste instituudi eelkoolipedagoogika professor Marika Veisson, kes tähistas teisipäeval 65. sünnipäeva, unistab ajast, mil alushariduse õpetajatele on kohustuslik magistri- ning nende abidele bakalaureusekraad.

Kõhutunde ajel Taani gümnaasiumi

Skanderborgi gümnaasiumi vahetusõpilane Stella Freirik kirjutab Taani õpilase elust: Taani kool on sotsiaalelu kese. Söögivahetunnil keeratakse muusika kohviku juures põhja, mängitakse pingpongi ja teisi lauamänge. Õpilased ei ole nii stressis ja väsinud kui Eestis.

Raamatukülgedel kirjutab Maarja Vaino Tammsaare muuseumis toimunud sügiskonverentsist «Kodu kuvand eesti kirjanduses». Mari Klein tutvustab värskeid lasteraamatuid ja kirjandusmuuseumi pärimuslike kohalugude plaati.

Programm, mis täiendas HEV-õpilaste õppevara

«Need olid super viis aastat!» ei ole programmijuht Kristiina Paist HEV-õpilaste õppevara arendamise programmist rääkides kiidusõnadega kitsi. «Koostöö programmipere, ekspertide ja autoritega oli laitmatu.»

Lugude jutustamine on ennekõike suhtlemine

Lugude jutustamine ja kuulamine aitab iseendast ja teistest paremini aru saada, usub jutuvestja ja jutukooli eestvedaja Piret Päär, kes suure osa ajast veedabki lugusid pajatades.

Kooriproovi 160 kilomeetri kaugusele

Hinnatud ja armastatud koorijuht ning koorijuhtimise õppejõud Ants Üleoja on töötanud paljude kooridega. Kahte neist juhatab ta praeguseni. Üks neist on tema kodukoha Oonurme segakoor, mis järgmisel suvel tähistab 20. aastapäeva.

Olümpiamängud – kelle auks õieti?

Karl Kello: Planeet Veenus joonistab taevalael väidetavalt/näiliselt iga nelja aastaga täiusliku viisnurga (mõni ütleb, et alles iga kaheksa aastaga). Ei tea, ise ei ole näinud, ei oska seisukohta võtta ega seda ette kujutada. Aga kui nii on, pidi tähtviisnurga (s.o ühe käetõmbega joonistatud viisnurga) selline üllatav omapära jahmatama muistseid vaatlejaid. Veenusest ja tema viisnurgast sai nõnda täiuslikkuse, ilu ja seksuaalse armastuse tsüklite sümbol. Veenuse nelja-aastane tsükkel võeti väidetavalt aluseks olümpiamängude korraldamisel ja kehtib see süsteem praegugi.