Tänases lehes kirjutame pettustest e-kaubanduses. Petiseid on turuplatsidel alati liikunud. Moodsa aja turuplatsid on internetis ning loomulikult otsivad digiilmas ausate kauplejate kõrval oma kohta ka petturid. Inimeste «päriselu» pahed kolivad veebi.
Mida rohkem ja mitmekesisemalt oma digitaalset alternatiivmaailma kasutame, seda enam leiame sealt nii inimlikku head kui halba. Virtuaalse keskkonna eripärad muudavad küll halva ilmnemise viise, ent nii kurjategija kui ohver on inimesed nagu alati inimkonna ajaloos.
Tarbijaid saab kaitsta ja kaitstaksegi, ent samas tekitavad mitmedki pettuse ohvrite lood küsimuse, miks ometi pole inimene ise olnud ettevaatlikum. Alates sellest, et märgates tundmatu kaupleja pakkumist müüa midagi väga ihaldusväärset turuhinnast mitu korda odavamalt, peaks endalt küsima, kas on üldse usutav, et keegi annab just teile üliodavalt midagi, mida miljonid inimesed maailmas on valmis ostma täishinnaga.
Nii nagu igal turuplatsil, on ka veebis küsimus selles, kuidas tagada osapoolte omavaheline usaldus. Kauplemise vabadusest on palju võita, ent sama selge on seegi, et turuplatsil peab valitsema kord. Ühelt poolt ei tasu loota, et oleks võimalik juba ette välistada kõiki pettusi kaotamata samas inimeste vabadust teha head, sealhulgas kõigile kasulikke tehinguid. Teisalt on selge, et hundiseaduste maailmas pole võimalik ei tavaline ega e-turuplats – kauplemine eeldab usaldust ja see omakorda reegleid. Seega on asi mõistliku tasakaalu otsimises vabaduse ja seda raamistavate reeglite vahel.
E-kaubandusest on palju võita nii pakkujatel kui tarbijatel. Müüja jaoks tähendab kauplemine veebis seda, et oma tootega on võimalik jõuda põhimõtteliselt kus tahes maailma otsas asuva tarbijani. Kui digitaalne turg toimiks ideaalselt, oleks tarbijal võimalik võrrelda kõiki maailma pakkumisi ja valida nende seast parim. Tegelikkuses maadleme aga sellega, kuidas saada digitaalne ühisturg toimima meie kodukontinendil Euroopas nii, et ka Eesti väikeettevõtjal oleks reaalselt võimalik oma tooteid müüa e-teel kõigi teiste Euroopa Liidu riikide tarbijatele. Tõrked on mitmekesised.
Selge on aga see, et tarbijate usaldus e-kaubanduse vastu on seejuures üks võtmeküsimustest. Üleilmsed suurettevõtted võtavad e-kaubandusest koore osalt tänu loodud usaldusele. Meie majandusele, meie ettevõtjatele on aga vaja, et usaldus laieneks kogu turuplatsile. Selles on oma koht nii reeglite paremaks tegemisel kui ka tarbijate harimisel, et nad petturite võrku ei langeks. Kusagile ei kao ka inimeste enda vastutus oma asjaajamise eest, vajadus mõistliku ettevaatuse järele – nii pärisilmas kui selle virtuaalses peegelduses jäävad alati tegutsema nii aus enamus kui petislik vähemus.