Mart Kivastik: seletuskiri

Mart Kivastik Foto: Postimees.ee

Kooli ajal kirjutasin ma kirjandeid hea meelega, kuigi ei pidanud end mingiks eriliseks kirjutajaks. Kirjandi hinne sõltus rohkem õpetajast. Ühele ma meeldisin, tema pani mulle nelju ja viisi. Teine ei sallind mind, temalt sain kolme ja kahe või üldse mitte mingit hinnet, sest ma olin tema arvates kole labane. Nagu me kõik keemiaklassis. Sinna sattusin ma täiesti kogemata.

Keska esimesel koolipäeval oli meil klassis hulk täiesti uusi nägusid. Meil oli hea seltskond, ühtehoidev, ühiste huvidega nagu viin ja sigaretid. Tänu sellele saime kohe sõpradeks. Mäletan, kuidas üks uus õpilane tuli, keemiahuviline 3. keskkoolist ja esimese asjana sirutas välja oma suitsupaki ning küsis, mehed, kes suitsu tahab? Tänapäeval see nii lihtsalt ei käiks, ma arvan. Suitsetamine ei ole moes ka. Siis, andke andeks, tõmbasid absoluutselt kõik. Meie koolis oli selles mõttes kord majas, et algklassides seda ei soositud.