Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen ja Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer kirjutavad 300 miljardi euro suurusest uuest Euroopa investeerimiskavast.
Jyrki Katainen ja Werner Hoyer: investeerides Euroopa tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue komisjoni jaoks on esmatähtis luua töökohti ja taastada majanduskasv. Sellise tegevuskava esiplaanile seadmiseks on põhjust: viimased prognoosid näitavad, et nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka euroalal jääb majanduskasv aasta lõpus tagasihoidlikuks. Eeldatav taastumistempo on aeglane ning see ei aita kuigivõrd kaasa endiselt suure töötuse vähendamisele. Euroopa konkurentsivõime ülemaailmsel turul nõrgeneb.
Tegutseda tuleb kohe. Nüüd, kus võlakriis on möödas, on vaja asuda uue hooga toetama investeeringuid. Kriisi mõjul on investeeringud vähenenud 2007. aasta kõrgtasemega võrreldes ligikaudu 430 miljardi euro ehk 15% võrra. Mõnes liikmesriigis on langus olnud veelgi järsem. Avaliku ja erasektori raha tuleb kasutada arukalt – iga avaliku sektori euroga tuleb luua uusi erainvesteeringuid, suurendamata seejuures riigivõlga.
Uuest investeerimiskavast üksi ei piisa. Majanduskasvu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks on vaja poliitikameetmeid kõigil valitsustasanditel, et kasutada ära kõiki olemasolevaid hoobasid nii majanduse nõudlus- kui ka pakkumispoolel. Peame tegelema majanduse endiselt väikese kogunõudluse struktuursete põhjustega, pöörates tähelepanu eelkõige investeeringutele. Samal ajal tuleb suurendada konkurentsivõimet, kasutada ära tootmispotentsiaali ja suurendada tootlikkust.
Praeguseid majandusprobleeme ei saa lahendada ülalt alla. Brüsselil ei ole majanduskasvu suurendamiseks mingit imerohtu. Euroopa riikide heaolu ja usaldusväärsuse saab taastada ning majanduskasvu toetada üksnes struktuursete, eelarve- ja rahapoliitiliste lahenduste ühendamisega nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil. Investeerimiskava tuleb toetada poliitiliste lahendustega. Euroopa Keskpank on juba võtnud palju olulisi meetmeid rahapoliitika lõdvendamiseks ja seeläbi rahastamistingimuste parandamiseks. Keskpank täidab pidevalt olulist rolli majandustegevuse toetamisel oma volituste piires ning sõltumatult.
Euroopa investeerimiskava järele on suur vajadus. ELi liikmesriikides jäävad investeeringud jätkusuutlikust tasemest 270–340 miljardi euro võrra allapoole. Investeeringute langus on osaliselt tingitud varasema üleinvesteerimise (mõnes riigis eelkõige kinnisvarasse) korrektsioonist, kuid komisjoni sügisprognoosist nähtub, et vähene investeerimistegevus kammitseb endiselt ELi majanduse niigi tagasihoidlikku kosumist eelkõige euroalal. Likviidsust on küll piisavalt, kuid nii avaliku kui ka erasektori võlakoormus on suur ja piirab tegutsemisruumi. Majanduslikult elujõulisi projekte, mis vajavad rahastamist, on samas palju.
Investeeringuid kammitsevad ebakindlus ja projektide elluviijate riskikartlikkus. Investeeringute toetamiseks ning erainvestorite ja projektide elluviijate aktiivsuse tõstmiseks on vaja suurendada usaldust üldise majanduskeskkonna suhtes, poliitikakujundamise ja reguleerimise prognoositavust ja selgust, usku investeerimisprojektide potentsiaali ja riskitaluvust. Nende teemadega tuleb tegeleda valitsemissektori kõigil tasanditel. Euroopa Liit saab siin olla suureks abiks nii eelarveliste kui ka Euroopa Investeerimispanga (EIP) rahastamisvahenditega. Seepärast kavatseb komisjon koos EIP-ga alustada kolmeaastase algatusega 300 miljardi euro ulatuses, et suurendada praegu ülivajalikke investeeringuid, tõsta riskitaluvust sellistes võtmetähtsusega valdkondades nagu taristu, haridus, teadus ja innovatsioon, taastuvenergia ja digitaalmajandus, ning soodustada väikeettevõtete arengut. Selleks tuleb tähelepanelikult läbi vaadata investeerimise ees seisvad regulatiivsed takistused ning vajaduse korral need kõrvaldada. Samas on meil vaja mõelda innovatiivsemalt ning toetada ühiste rahastamisvahendite väljatöötamist.
Algatus peab põhinema üldisemal struktuurireformide strateegial, et ajakohastada selliseid valdkondi nagu energeetika, telekommunikatsioon ja digitaalmajandus ulatusliku ühtse turu tegevuskavaga ning kapitaliturgude liidu loomise meetmetega, mis looks uusi võimalusi majanduskasvuks ja tööhõive suurendamiseks. Algatus peab olema ka piisavalt paindlik, et vastata sektorite ja piirkondade erinevatele vajadustele. Majanduse elavdamist ja investeerimiseks vajaliku usalduse loomist tuleks mõistagi toetada ka vastutustundliku eelarvepoliitikaga, mille kujundamisel lähtutakse iga riigi konkreetsest olukorrast.