Andres Kollist: riigireform – kuidas ja mida teha

Andres Kollist Foto: Toomas Huik

Eestis peab olema inimesi piisaval hulgal ning Eesti riik peab olema kõigi siin elavate inimeste riik, kirjutab TLÜ akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist Postimehe arvamusportaalis.

Jaak Aaviksoo, Mart Laar, Juhan Parts ja Urmas Reinsalu nimetavad riigireformiks  oma seitsmepunktilist ettepanekut («7 sammu majanduskasvuks ja riigireformiks»; PM 6.11.2014). See ettepanek on edasiarendus vandeadvokaat Jüri Raidla poolt juba ammu propageeritud, tema poolt selgitatud hädavajadusele korrastada Eesti riigi administreerimist (Jüri Raidla: «Eesti riigi pidamist on vaja radikaalselt muuta», Delfi, 13.10.2011 ja Jüri Raidla: «Aeg teha taas suuri asju», PM 12.03.2014).

Jüri Raidla nimetab oma ettepanekut veidi teisiti kui seda teevad Aaviksoo, Laar, Parts ja Reinsalu. Raidla räägib riigi pidamise reformist. Võimalik, et lingvistiline erinevus on tingitud lühiduse ja selguse taotlemisest. Võimalik, et see on Aaviksoo, Laari, Partsi ja Reinsalu taotlus rõhutada sidet ennesõjaaegse Eesti Vabariigiga.

Riigireform oli Vaikival ajastul, aastatel 1934 – 1940, Eestis mõiste, mida kasutati riigi ülesehitamistöö kohta. Siis oli reformi eesmärgiks Eesti  ümberkujundamine riigiks, mida juhib rahva poolt valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl: põhimõtted, millele on rajatud Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus.

Rahvaesindust täiendati teise kojaga, kus olid kutsekodade kaudu kutsealade esindajad. Parteisid sel ajal ei tegutsenud, vältimaks Eesti muutumist välismaiste erakondade võitlusväljaks. Tulevikus oli valitsusel plaanis asutada paar-kolm parteid, mis oleksid välja kasvanud Eesti oludest ja Eesti kutsealade vajadustest. Sõjaeelse Eesti Riigireformi peaideoloog oli Kaarel Eenpalu. Selle reformi ideoloogiat iseloomustasid rahvusliku uhkuse arendamine (nimede eestistamine, Eesti lipu ja rahvariiete propageerimine) ning Eesti rahvaarvu suurendamine eestlaste iibe tõstmise propaganda ja eugeenika abil. Majandust arendas riik, laiendades kutseharidust ja asutades kutseõppeasutusi. Märksõnad olid riiklik reguleerimine ja kontroll, ratsionaliseerimine ja standardiseerimine. 1940 alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu jäi riigireform lõpetamata (Vikipeedia, Riigireform).

80- aasta tagune leiab tähelepanu ka meie ajal. Olgu siis kasvõi või nelja eespool tsiteeritud mehe idee kasutada tookord kasutusele tulnud nime riigireformi nime või olgu see Siim Kallase ettepanek moodustada kahekojaline parlament («Siim Kallas soovitab Eestile lordide koda»; Eesti Ekspress 24.09.2014).

Riigireformi nime ja vastava tegevuskava leiame ka Vabariigi Valitsuse kodulehelt. Seal selgitatakse, et valitsuse eesmärk on muuta valitsemise korraldamine paindlikumaks, muutes valitsuskabineti moodustamise ja vastutusalade jaotuse määramise põhimõtteid. Valitsus jätkab ettevalmistusi riigi teenuskeskuste rajamiseks, et parandada regionaalsete ja kohalike tasandite teenuste osutamist. Samuti jätkatakse riigi tugiteenuste koondamist ühte keskusesse ning digitaalsete teenuste arendamist. Riigireformi valdkonnas on valitsusel 8 eesmärki, mille täitmise seisu on võimalik jälgida eespoolviidatud leheküljel.

Omavalitsuste reformimise vajadusele viitab ka riigikontrolli aastaraport. («Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2013.–2014. aastal. Riigikontrolöri kokkuvõte Eesti riigi arengu ja majanduse probleemidest», lk 54).

Aaviksoo-Laari-Partsi-Reinsalu poolt ettepandud riigireform on oluliselt radikaalsem võrreldes sellega, mida valitsus oma eesmärkideks on seadnud. Mõlemad ettepanekud viitavad küll vajadusele läbi viia haldusterritoriaalne reform. Nelja mehe ettepanek paistab silma oma konkreetsuse ja lühidusega. Seitsme punkti kirjapanemiseks on kulunud vaid 396 sõna ja iga riigireformi selgroogu moodustava ettepaneku kirjeldamiseks pole tarvis olnud enamat kui 100-t sõna. Märksõnade tasemele kokkulükatuna oleks nende ettepanek selline:

•             Vähendatakse Riigikogu liikmete arvu 101-lt 71-le.

•             Peaministrile antakse võimu juurde.

•             Alles jäetakse 15 omavalitsust.

•             Asutusi rahastatakse nende tegevuste põhiselt.

•             Riigilt palka saavate inimeste arvu vähendatakse.

•             Riigiettevõtted viiakse ühtse juhtimise alla.

•             Põhiseaduslike institutsioonide ja avalik-õiguslike isikute töö optimeeritakse.

Aaviksoo-Laar-Parts-Reinsalu teevad ettepaneku, kuidas korraldada ringi Eesti riigi administreerimine ja teha see otstarbekamaks, efektiivsemaks, odavamaks.

Sellest veel olulisem on vastata küsimusele, mida me oma paremini struktureeritud ja paremini administreeritud riigiga peale hakkame?

Rahvas, kellel on oma riik, oma territoorium, oma seadused ja riiklikud struktuurid, peab peale enesekorrastumise ka läbivate prioriteetide üle otsustama, need ühiskonnas kokku leppima. Kui need «asjad» võimalikult lihtsaks mõelda, siis nihkuvad esiplaanile kaks asja: inimesed ja energia.

Inimesed:

•             Inimesi peab olema piisaval hulgal.

Väheneva ja vananeva populatsiooniga riik ei ole jätkusuutlik. Lähema viie aasta perspektiivis tuleb seada eesmärgiks, et oleks tagatud kaks prioriteeti – ükski laps ei jää väärikat äraelamist võimaldava riikliku toe ja hooleta alates sünnist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni või kuni 18 aastaseks saamiseni. Ja teiseks – ühiskondlikku hoiakut, ühiskonnas kehtivaid reegleid muudetakse selliselt, et vanemad inimesed teeksid heal meelel tööd ka kõrgemas eas.

•             Kodurahu.

Eesti riik peab olema kõigi siin elavate inimeste riik. See puudutab linna ja kolkaküla inimesi, seksuaalvähemusi, erineva usutunnistusega või erinevast rahvusest inimesi. Meie ajalugu arvestades puudutab see eeskätt Eestis elavaid mitte-eestlasi. Tuleb tõele näkku vaadata – liiga paljud iseseisva riigi loomisvaimustusega kaasatulnud mitte-eestlased on Eesti riigis pettunud, paremal juhul suhtuvad sellesse ükskõikselt. Ja mis teha, see pettumus ja ükskõiksus kanduvad põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Piltlikult öeldes – Narvas mäletatakse «pronkssõdurit» ja «halli passi», Narvas on kõige mõjusam informatsiooni tooja lausaliselt impeeriumimeelseks muudetud Venemaa televisioon. Samal ajal Venemaa kodanike arv Eestis, eriti Ida-Virumaal kasvab.

2015. aastal moodustatava valitsuse koostamisel tuleb seada heaks tooniks, et valitsuse liikmete või nende lähedaste nõuandjate hulgas oleks mitte ainult rohkem naisi, aga ka rohkem vene päritolu inimesi.

Kõiki «halli passi» omanikke tuleb tänada lojaalsuse eest Eesti riigi suhtes ja pakkuda neile lisatingimusi esitamata Eesti kodakondsust.

•             Tervis.

Olemasolevat rahva tervise arengukava 2009 – 2020 kaasajastatakse ja selle rahastamist suurendatakse.

•             Haridus.

Alustatud haridusreform viiakse lõpuni. Tasuta kõrghariduse üle seatakse sisse range kvaliteedikontroll.

•             Töö. Kaotatakse nn. palgavaesus.

Energia.

•            Tarbe- ja tööstusenergia. Eesmärk on saavutada olukord, kus Eesti on energeetiliselt sõltumatu. See tähendab seda, et me toodame summaarselt vähemalt samapalju energiat, kui me tarbime. Paratamatult sisseostetaval, so naftal ja gaasil baseeruva energeetilise ressursi kõrval tuleb suurendada kohapeal toodetava energia hulka. Niiöelda «oma energia» on selles kontekstis tuuleenergia, biogaasi, päikeseenergia, põlevkiviõli tootmine; puidu, turba, prügi, põlevkivi põletamine, maa soojuse kasutamine, ka energia kokkuhoid. See nn paratamatult sisseostetavate energiakandjate jõudmine Eestisse peab olema maksimaalselt vaheastmeid vältiv ja alternatiivsete tarneallikate valikuid võimaldav.

•             Toit.

Toit on samuti energiakandja ja Eesti peab olema võimeline oma inimesed ise ära toitma.

Kokkuvõtteks. Riigi (pidamise) reformimine on möödapääsmatu. Oluline on väljapakutud tegevused õnnestunult tähtsuse järjekorda seada. Aga struktuuride ümberkorralduste taustal peavad esiplaanile jääma kaks erilise riikliku hoole alla jäävat tegevust: hool inimeste ja meie energiaga varustatuse eest.

Seda kõike suurima eesmärgi nimel - tagada eesti rahva ja kultuuri igikestvus.