Priit Põhjala: rikka miljonäri kõrge pilvelõhkuja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Põhjala
Priit Põhjala Foto: Erakogu

Artikli pealkiri võinuks vabalt olla kaks sõna lühem: miljonär on teadagi rikas ja pilvelõhkuja on teadagi kõrge, seega poleks tarvidust olnud neid omadusi leheruumi raisates eraldi sõnastada, piisanuks lihtsalt «Miljonäri pilvelõhkujast», kirjutab Priit Põhjala Õpetajate Lehes.

Sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetule kordamisele – keeleteadlased nimetavad seda pleonasmiks – satub ilmast ilma väga otsimatagi, kõnekeeles niikuinii, aga ka toimetatud tekstides. Võtke suvaline ajaleht ja te leiate sealt kerge vaevaga pleonasmi või paar.

«Rikka miljonäri» ja «kõrge pilvelõhkuja» tüüpi pleonasmid, kus omadus juba sisaldub nimisõnas, on veel näiteks «esimene prioriteet», «innovatiivne uuendus», «juhuslik kokkusattumus», «kindel veendumus», «ootamatu üllatus», «reaalne tegelikkus», «tasuta kingitus», «valdav enamik», «värske uudis», «õudne košmaar» – kõik pärit ajalehe- ja reklaamtekstidest.

Muidugi võib vastu väita, et kui on kaks pilvelõhkujat, kõrgem ja madalam, siis saab rääkida ka «kõrgest pilvelõhkujast» ja «madalast pilvelõhkujast»; või et kui prioriteete on mitu, siis on vahel vaja kõnelda «esimesest prioriteedist», «teisest prioriteedist» jne. Kuid sellised olukorrad on erandlikud ja enamasti on pleonasmide näol siiski tegemist välditavate loogika- ja stiilivigadega.

Sagedad pleonasmid on ülearuse määrsõnaga ühendverbid stiilis «ette ennustama», «ette kujutlema», «juurde lisama», «järele matkima», «maha lossima», «uuesti kordama», «üles loetlema». Nende puhul on abi määrsõna ärajätmisest («kujutlema», «lossima», «loetlema») või sama tähendusega, aga tarbetust kordusest prii ühendverbi kasutamisest («ette kujutama», «maha laadima», «üles lugema»).

Vist kõige populaarsem pleonasm, mida tean, on määrsõna «ka» esinemine ühes mõne samatähendusliku määrsõnaga: «samuti ka», «muuhulgas ka», «ühtlasi ka», «lisaks ka», «veel ka» jne. Mõned näitelaused meediast: «Sügis on alanud ning samuti ka meie hooaja avakontsertide proovid», «Laulupeol oli muuhulgas ka neid staare, keda pole ammu näinud», «Üks MM-il osalev jalgpallikohtunik on ühtlasi ka multimiljonär», «Lisaks hakkavad laevad osalema ka NATO ühisõppustel ja operatsioonidel», «Ilmateenistuse prognoosi järgi jätkub 30-kraadist suvesooja veel ka järgmise nädala algusesse».

Eriti vägev pleonasm on «lisaks veel ka», mille leidsin Vikipeedia artiklist Richard Kleisi kohta: «Sarnaselt Tarveliga läks ka Kleis Peterburi Ülikooli ajalugu, lisaks veel ka vanu keeli õppima.»

Levinud pleonasm on omadussõna «väike» ja vähendussõna, deminutiivi kokkupanek, näiteks «väike linnake» («Tartumaa väikese linnakese Kallaste juhid lasid linnal kümnete tuhandete eurode eest isiklikke kulutusi kinni maksta»). Piisab sellestki, kui öelda «linnake» või «väike linn», sest vähendusliide «-ke» ja sõna «väike» on samaväärsed.

Muidugi ei ole pleonasmid igal pool ja ilmtingimata tarbetud. Läbimõeldult teksti tooduna ei tarvitse need olla stiilivea, vaid hoopis stiilivõtte rollis. Tšehhi kirjanik Karel Čapek jumaldas pleonasme, sarnase tähendusega sõnade kuhjumid on osa tema isemoodi huumorist. Vahel lisame võõrsõnale omakeelse kordava põhisõna, et võõra sõna tähendus selgineks («boršisupp», «dipikaste»). Pleonasm on omal kohal, väljendamaks intensiivsust ja rohkust («luud ja kondid valutavad», «imestusel pole otsa ega äärt»). Ja pleonasmidel on otstarve ka retoorikas, mis on ikka ja alati tähendus­liiasusest kasu püüdnud lõigata.

Muide, kes tahab olla nüansikas, see võib eristada pleonasmi ja tautoloogiat; sel juhul on esimene sama tähendusega eriliigiliste sõnade kordamine (näiteks omadus- ja nimisõna väljendis «ümmargune ring»), viimane aga sama tähendusega samaliigiliste sõnade kordamine (näiteks määrsõnad juba mainitud väljendis «samuti ka»). Enam neil kahel terminil väga vahet ei tehtagi, mõlemad tähistavad võrdseina lihtsalt sama tähendusega sõnade kuhjamist – vahel asjakohast, vahel tarbetut ja välditavat, sest mõnikord, nagu on märkinud keelemees Uno Liivaku, topelt ikkagi käriseb. Nende sõnadega sulgen artikli kinni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles