Hoolimata mitmest argumendist, milles jäi peale Johannes Kert, võitis tänase online-väitluse siiski Leo Kunnas, kirjutab väitluse kohtunik Kadri Lainas Eesti Väitlusseltsist.
Väitluse kohtunik: mitmest punktikaotusest hoolimata võitis Kunnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tahaksin tänada Johhannes Kerti ja Leo Kunnast ilusa väitluse ning lugupidava suhtumise eest üksteisesse kogu väitluse jooksul. Oluline vast ongi mõista, et väitluse eesmärk ei ole isiklik vastasseis, vaid intelligentne mõttevahetus, kus arutledes ja kuulates muutuvad tugevamaks mõlema poole seisukohad.
Väitluse jooksul tekkis neli arutelu punkti:
- Naisi on Eestis rohkem kui mehi. Lisaks on naised haritumad, tervemad ja mõningate uuringute kohaselt ka parema rutiinitaluvusega. Antud argumendiga oli Leo Kunnas igati nõus, vaieldes vastu vaid rutiinitaluvuse osas, väites, et tegemist on siiski pigem isikuomadusega, mitte sugude vahelise erinevusega. Kuna Leo Kunnas antud argumendiga suures osas nõustus, siis see väide läheb pigem Johannes Kerdi võiduks.
- Sõjaajaloost on terve hulk näiteid, kuidas ka naised on sõdades väga olulist ning edukat rolli täitnud. Kuna tänasel päeval on sõja olemus muutunud ning liikunud lisaks otsesest lahingutegevusest ka infosõja, küberrünnakute ja energiajulgeolekuni, oleks naiste kaasamine nendes valdkondades igati õigustatud. Seda enam, et naiste lähenemised võivad olla teistsugused ning seeläbi rikastavad. Ka selle näitega oli Leo Kunnas nõus ja argument jääb Johannes Kerdile.
- Johannes Kert tõi välja, et naised motiveerivad mehi paremini sooritama. Ka sellega oli Leo Kunnas päri. Küll aga selgus ristküsitluses, et on olnud juhtumeid, kus naissoost lahingukaaslase kaitsmisel võidakse teha liiga riskantseid valikuid. Leo Kunnase rollis olles oleks ma küll tõstatanud küsimuse, kas see motivatsioon saavutatakse ilmtingimata naiste kohustusliku sõjaväeteenistusega või piisab ka vabatahtlikkuse alusel sõjaväe ridu täiendavatest naistest. Kuna aga kohtuniku roll ei ole ise argumenti ümber lükata, siis jääb see väide siiski Johannes Kerdi võiduks.
- Leo Kunnas tõi äärmiselt argumenteeritult välja, kui suur potentsiaal kohustuslikust sõjaväe teenistusest on tegelikult veel meeste hulgas kasutamata. Tegemist oli kaaluka argumendiga, mis erinevalt mitmetest eeltoodutest põrkus poolte mõtteavaldustes kuni väitluse lõpuni. Selle argumendi võitis Leo Kunnas.
Kuigi argumente vaadates jääb mulje, et esialgselt püstitatud väidetest jäi rohkem peale Johannes Kert, kuulutaksin ma väitluse võitjaks siiski Leo Kunnase. Seda järgmistel põhjustel:
- Tegelikult möönab oma lõpukõnes ka Johannes Kert, et Eesti riik ega ühiskond ei ole veel naiste kohustuslikuks ajateenistuseks valmis.
- Väitluse kaalukaimaks argumendiks kujunes siiski käesolev kasutamata potentsiaal meeste seas, kellest sõjaväe teenistuse läbib vaid 40-50 protsenti.
Samas oli Johannes Kerdi mõttearendus Eesti haritud ja tarkade naiste kasutamine näiteks küber- või infosõjas vaieldamatult samuti väga tugev.
Online-väitlus toimus Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös.