Karupoeg Puhh - kas taoismi tähtteos või lood haiglapalatist?

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Raamat

Winnie Puhhi lugude järjekordne lugemine – raamatu võiks kätte võtta kord kümnendis – pole naasmine lapsepõlveradadele vaid kohtumine vanade sõpradega, kes avavad end iga kord erineval moel.

Puhhi raamatu sisu ja tegelasi on üritatud aastate kaupa mõista, et millest see teos räägib ja kes on see seltskond, kellest räägitakse. Ega ühest vastust ilmselt pole, igaüks peab leidma oma.

Näiteks kirjeldatakse, et Puhhi tegelased on kui kamp haigeid, kui diagnoosida. Puhh ise kannatab liigsöömise all, Christopher Robin on skisofreenik, sest kujutab ette, kuidas mänguasjad ellu ärkavad. Notsu põeb panfoobiat ehk kõigekartust, Tiiger ADHD-d ehk aktiivsus-tähelepanuhäiret, Jänes OCD-d ehk obsessiiv-kompulsiivset sündroomi, Öökull nartsissismi, Iiah depressiooni.

«Karupoeg Puhh» olla taoismi tähtteos või hoopis kõikehõlmav test, kus igaüks saab end määratleda mõne tegelase järgi ja sellega ka aru, milline ta kõrvalt vaadates on.

Ilmselt oleks Puhhi raamat parim valik kaasavõtmiseks üksikule saarele, sest seda saab lugeda mitmest vinklist ning ehk avaneb lõpuks ka teose saladus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles