Kaljurand: välisministeerium pole üksi jäetud

Argo Ideon
, poliitika- ja majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Kaljurand
Marina Kaljurand Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand (52) ütles, et Keit Pentus-Rosimannusel saab välisministrina olema Eesti diplomaatide täielik toetus ning tulevast ministrit on juba olulisematest teemadest briifitud.

Kui tõsine oli teie enda kandidatuur välisministri kohale?

Selle ettepaneku saab teha ainult peaminister, aga tema ei ole minuga sellest rääkinud.

Reformierakonda on teid kutsutud?

On kutsutud erinevatesse parteidesse. Ma ise leian, et saan Eestile kasulik olla oma ametikohal. Austan poliitikuid ja neid inimesi, kes lähevad poliitikasse, aga mina näen oma tulevikku siin (ministeeriumis – toim).

Teil ei ole ministriambitsioone?

Et olla minister, selleks peaks minema poliitikasse, seetõttu pole põhjust selle üle spekuleerida.

On ka muid näiteid. Raul Mälk oli välisminister, diplomaat Jaak Jõerüüt oli vahepeal kaitseminister.

Mälgu puhul oli see ilmselt parim lahendus, mis tol hetkel oli mõeldav. Mälk diplomaadina oli minister, teades, et see periood on ajutine.

Võin kindlalt öelda, et peaminister tegi sellise otsuse, mis on praegu parim lahendus Eestile, välisministeeriumile ja Eesti välispoliitikale.

Kas ise mäletate Keit Pentus-Rosimannust sellest ajast, kui ta välisministeeriumis nõunik oli?

Muidugi, ma olen ju välisministeeriumis töötanud üle 20 aasta. Keit Pentus oli ligi kaks aastat minister Kristiina Ojulandi nõunik. Ta tegeles küll rohkem ministri nõustamisega sisepoliitilistes küsimustes, kuid osales ka juhtkonna nõupidamistel, osales välispoliitika aruteludel, oli kõigest informeeritud. Ta oli osa ministeeriumi meeskonnast.

Kui välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas kirjutas uue ministri kohta «välispoliitiline null», siis mis te sellest arvate?

Ma ei oska seda kommenteerida. Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Minu arvates on Pentus-Rosimannus õige valik ja kindlasti teeb oma tööd pühendunult. Ministeeriumi poolt saab talle olema täielik toetus.

Endine välisminister Urmas Paet teatas oma avalduses läinud nädala esmaspäeval, et jääb välisministriks, kuna Euroopas ja lähipiirkonnas on olukord pingeline. Olete sellega nõus?

Välispoliitika ja julgeolekuolukord on praegu keerulisem kui mõni aasta tagasi. Kui te küsite, kas minister Paeti lahkumine ja Pentus-Rosimannuse asumine välisministriks muudab olukorda Eesti jaoks keerulisemaks, siis on vastus kindlasti ei. Pentus-Rosimannus on esimestes intervjuudes välja öelnud, et jagab seda olukorrahinnangut ning jätkab seda, mida on seni tehtud.

Praegu on siis õige hetk välisministrit vahetada?

Ei saa öelda, et välisministeerium oleks jäetud üksi ja hulbib vabalt. On olemas poliitiline juhtimine, ning ministeerium töötab Eesti valitsuse välispoliitika elluviimisel. Välisministeeriumil ei ole oma välispoliitikat ja ühelgi ministril ei ole oma välispoliitikat. See on Eesti Vabariigi välispoliitika.

Kas neli-viis kuud, mis on praeguse valitsuse tööaega jäänud, on uuele ministrile piisav aeg sisseelamiseks?

Kindlasti on. Kuigi Pentus-Rosimannus pole veel ametisse asunud, on teda juba olulisematest teemadest informeeritud. Aitame tal sisse elada nii ruttu kui võimalik.

Millest Pentus-Rosimannus oma tööd peab alustama?

Tõenäoliselt astub uus minister ametisse 17. novembril. Samal ajal toimub Brüsselis Euroopa Liidu välisasjade komisjon, kuhu ta kahjuks veel ei jõua. Kuid visiidigraafik on olemas. Reeglina teeb uus välisminister oma esimese visiidi mõne naabri juurde – Lätti, Leetu, Soome, Rootsi.

Mis seis on Eesti laevakaitsjatega Indias, millal nad koju saavad?

Meie eesmärk on, et nad jõuaksid koju võimalikult ruttu. Tänase seisuga on ringkonnakohtust õigeksmõistev otsus, mis on edasi kaevatud India ülemkohtusse, kus toimub menetlus. Kui kaua see protsess kokku kestab, on raske öelda.

Teine asi, millega tegeleme, on see, et mehed saaksid vahepealsel ajal Eestisse tulla. Neid ei ole protsessi toiminguteks Indias vaja. Nad on Indias tööta ja neil pole mõtet seal olla. Nad võiksid tulla vahepeal Eestisse, ning siis minna tagasi Indiasse.

Selleks, et nad saaksid sel kombel tulla, peavad nende advokaadid esitama taotluse kohtule ja seda põhjendama. Kui neil on humanitaarsed probleemid: väikesed lapsed, pensionäridest vanemad, tervislikud põhjused, siis kohus võib seda arvesse võtta.

Laevakaitsjate omaksed Eestis ei ole aga välisministeeriumiga rahul, hiljuti toimus siinsamas maja ees nende meeleavaldus.

Inimlikult ma saan neist aru. Nad tahavad kiiret lahendust, sest jutt on nende lähedastest või sugulastest. Neljapäeval oli meil pereliikmetega kohtumine, kus rääkisime ausalt ja avameelselt, mida oleme teinud ja mida saame teha. Rääkisime ka sellest, mida nemad ise saaksid teha.

Millal võiks juhtuda, et laevakaitsjad kasvõi ajutiselt Eestisse jõuavad?

See sõltub ülemkohtust. Me konsulteerime tihedalt ka Ühendkuningriigiga, ning nemad ütlevad näiteks, et ühe aastaga Indias kõik kohtuinstantsid läbida on kiire protsess. Ma ei spekuleeriks mingite tähtaegadega. Mis on positiivne – tegemist on viimase kohtuastmega, mille otsus on lõplik. Me väga loodame, et see on õigeksmõistev. Kuid tõstatame meeste probleemi ka poliitilisel tasandil, viimati rääkis siseminister Hanno Pevkur oma kolleegiga paar päeva tagasi.

Valitsus otsustas Eestisse vastu võtta ühe Guantanamo vangi, mis sellest edasi saab?

Välisministeeriumi roll selle isiku Eestisse toomisel jne. on lõppenud. Kui siseministeerium veel palub, et me suhtleksime ameeriklastega mingis küsimuses, siis me seda muidugi teeme.

Keit Pentus-Rosimannuse lauale see teema ei jõuagi?

Me briifime muidugi teda toimunust, valitsuse liikmena ta nagunii on sellest teadlik, aga välisministrina tal selles asjas rolli ei ole.

Kuidas te Urmas Paeti ligi 10aastase välisministriaja kokku võtate?

Urmas Paeti välisministrina ma hindan väga kõrgelt. Kolleegina ta oli professionaalne ja lõpuks ka äärmiselt kogenud. Ta oli asjadest huvitatud ja rääkis kaasa, temaga oli meeldiv ja hea töötada. Välismaal nägin tema suhtlemist teiste välisministritega ja võin kinnitada, et temast tõesti peeti lugu.  Saadikuna olin tema kohtumiste juures USA välisminister Clintoniga, Vene välisminister Lavroviga. Ta oli alati professionaalne, jäädes samal ajal inimlikuks. Ta võis nalja visata, kuid samas tegi ära ka vajaliku töö.

Kuidas ise Paeti äraminekusse suhtute?

Urmas Paet küsis nõu ka minult. Me arutasime, mis saab siis, kui ta jätkab ning siis, kui ta lahkub. Ütlesin, et toetan iga tema otsust, kui ta on selle läbi mõelnud ja otsustanud. Järelikult on see õige otsus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles